Kirjanikud, kes on enda teosega aastaid vaeva näinud, väärivad enda loomingule suuremat hoolt ka kirjastaja poole. Kui soovitakse kokku hoida raamatute kvaliteedilt, võivad need teosed jääda ainult digitaalsele kujule, sest hetkel on artikli autori arvates niigi liiga palju vormitu välimusega teoseid. Kõikidele mõeldud kompositsiooni-reeglid ning kirjastiilid on end pika aja jooksul tõestanud ja lugeja suhtes on neist viisakas kinni pidada. Digiajastu on teinud kättesaadavaks väga paljud teosed üle maailma, teinud noortele autoritele karjääri alustamise lihtsamaks ning loonud palju võimalusi raamatute illustreerimiseks, kuid Asko Künnap leiab siiski, et paberköitel on palju eeliseid. Näiteks toob ta tugeva ja vastupidava materjali, aegumatu tarkvara ning mitte kunagi tühjeneva aku. Asko Künnap usub, et raamatud jäävad kasutusse veel kauaks.
oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu lõimumist sihtmaa ühiskonda. On ka võimalus, et inimene hakkab tegema oma kvalifikatsioonist madalamaid töid
saadava punktipilve ühendada digitaalse fotoga. [10] (Joonis 6) 7 Kokkuvõte Võib väita, et referaat täitis oma eesmärgi, tutvustades tänapäeval laialdaselt kasutuses olevaid geodeetilisi instrumente, nende kasutusvõimalusi ning omadusi. Geodeesiamaailm, instrumentide näol, on lühikese aja jooksul teinud läbi kiire arengu. Digiajastu raudsest haardest pole pääsenud ka geodeetilised instrumendid. Mõõtmistäpsused on viidud maksimaalseks ning inimvigade võimalused minimaalseks. Mõõdistamine toimub lihtsa ning kiire nupulevajutusega, digitaalsed lugemid välistavad vead ja kordusmõõtmised ning andmehaldustööd on nii riist- kui ka tarkvaraliste lahendustega tehtud väga lihtsaks. Võimalik on mõõdistada nii täielikus pimeduses, kui ka lume- ja vihmasajus
kujutise tekitamiseks filmile. Peegelkaamerate puhul aga nägi fotograaf pildiotsijasse vaadates läbi objektiivi seda võimaldas peegel kaamera korpuses. Pildistamise hetkel liikus see peegel üles ja siis tekkis kujutis filmile. Nii oli võimalik eelnevalt näha täpselt sama kujutist, mis filmile tekkis. Teise erinevusena sai peegelkaameratel objektiive vahetada, kusjuures igal firmal on kasutusel oma kinnitusstandard. Digiajastu saabudes asendus peegelkaamerate film lihtsalt digisensoriga, kere ehitus jäi suuresti samaks. Kompaktkaameratele andis digiaeg hoopis uue hingamise kuna filmi enam vaja polnud, sai sensori teha filmikaadrist palju väiksema ning see omakorda andis võimaluse kasutada palju väiksemat optikat. Ka enamiku digipeeglite sensorid on väiksemad kui filmikaader ning olenevalt tootjast on need pindalalt 1,5-2 korda väiksemad. Väiksemal sensoril on aga miinuseid
annaabi.ee 
