• Umbrohuseemned • Terviseriskid – Vigastamise oht (torkivad ja haavavad esemed) – Salmonella, coli, helmindid • Reoainete akumuleerumine, toitainete väljakanne – Lämmastiku väljakanne toorkomposti kasutamisel – Raskmetallide akumuleerumine • Metaankääritamine on orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta. • Käärismissaadusteks on: – Biogaas (metaan + süsinikdioksiid) – Käärimisjääk (stabiliseeritud muda, digestaat), mis võib olla vedel või tahendatud. Mikroorganismide funktsiooni järgi jaguneb käärimisprotsess: 1. Suhteliselt aeglases hüdrolüüsifaasis lagundatakse tahked orgaanilised kompleksühendid (lipiidid, tselluloos, valgud ja ligniin) rakuväliste ensüümide abil monomeerseteks ühenditeks – bakterid (peamiselt klassidest Clostridia ja Bacilli); 2. Kiires happemoodustumisfaasis muudatakse esimeses faasis tekkinud
Orgaanilise aine üldsisalduse määramine kuumutuskaona C sisalduse määramine – laboris/Tjurini meetod (kergtuhastamine kemikaalidega) C% - 1,75 Huumusvaru arvutamine: leian huumushorisondi mahu, korrutan lasuvustihedusega, ristkorrutis huumusvaru leidmiseks (teada on huumusesisaldus %des) Huumusbilanss = huumuse lisandumine – huumuse kulu Eestis negatiivne. Reguleerimise võimalused: Kompost Sõnnik Põhk Jõemuda Digestaat 49. C:N suhe, mõju orgaanilise aine lagunemisele ja lämmastikumajandusele. Kui orgaanilises aines on vähe lämmastikku, siis kasutavad mikroorganismid elutegevuseks mulla lämmastikku. Kui C:N suhe orgaanilises aines on alla 35-40:1, siis mikroorganismid saavad sealt piisavalt lämmastikku. Kitsa C:N suhtega materjal omab isegi suuremat potentsiaali denitrifikatsiooni suurendamiseks. Kergestilaguneva orgaanilise C ja kõrge N-sisaldusega