a) keevituskaare pikenedes suureneb keevitusmetalli oksüdeerimine b) lisametalli C, Mn, Si sisalduse suurenedes väheneb õmblumetalli hapnikusisaldus, kuid halveneb protsessi kulgemine c) keevitusvoolu suurus, kui sellega kaasneb elektroodimetalli peentilksiire. Näiteks happeliste elektroodie kasutamisel. Praktikas kasutatakse sadestajatena elektroodikatteis olevaid ferrosulameid FeMn; FeSi ja FeTi, mis oksüdeerides desoksüdeerivad rauas. Difuussel desoksüdeerimisel räbus olev aluseline oksiid FeO reageerib räbusse viidud happelise oksiidiga, näit SiO2. Kahjuliku lisandi väävli eemaldamiseks kasutatakse kattesse viidud ferromangaani või MnO. Vesiniku mõju Vesinik satub keevisvanni reeglina elektroodikattesse või räbustisse imatud niiskusest ja keevitustraadile või detailile sattunud veest. Vesiniku aatomid satuvad õmblusdetailis difusiooni tagajärjel dentriitide ja mitemetalsete
Oksüdeerimist mõjutavad järgmised tegurid: Keevituskaare pikenedes suureneb keevismetalli oksüdeerimine Lisametalli C, Mn, Si sisalduse suurenedes väheneb õmblusmetalli hapnikusisaldus, kuid halveneb protsessi kulgemine. Keevitusvoolu suurus, kui sellega kaasneb elektroodimetalli peentilksiire nt happeliste elektroodide kasutamisel. Praktikas kasutatakse sadestajatena elektoodikatteis olevaid ferrosulameid: FeMn, FeSi, FeTi, mis oksüdeerides desoküdeerivad rauas. Difuussel desoksüdeerimisel räbus olev aluseline oksiid FeO reageerib räbusse viidud happelise oksiidiga nt SiO2. Kahjuliku lisandi- väävli eemaldamiseks kasutatakse kattesse viidud ferromangaani või MnO. VESINIKU MÕJU. Vesinik satub keevitusvanni reeglina elektroodikattesse või räbustisse imatud niiskusest ja keevitustraadile v detailile sattunud veest. Vesiniku aatomid satuvad õmblusmetallis diffusiooni tagajärjel dendriitide