· Mitm part enamikul sõnadel sid-lõpuline, osadel ka lõputa vorm (idusid, jõgesid, kudesid, lagesid, regesid; jugasid e juge, lubasid e lube, nugasid e nuge, ridasid e ridu) PÕHITÜÜP JÕUD · Jõu, jõudu, jõusse e jõudu, jõudude, jõude e jõudusid, jõududesse · Nõrgeneva AV-ga ains nom ja gen 1-silbilised sõnad · Nendes sõnades järgneb esimese silbi pikale vokaalile või diftongile d või g, mis genitiivis kaob (laug: lau, liug: liu, mood: moe, pood:poe, praad: prae) · Laadivaheldusliku s-iga sõnadest kuulub siia paas. VORMISTIKUST: · Ains part lõputa tugevaastmeline tüvi (hoogu, kiudu, laadi, loodi, moodi, praadi) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või partitiiviga kokkulangev tugevaastmeline tüvi (kiusse e kuidu, paesse e paasi, loesse e loodi, loosse e loodu, lõasse e lõõga, raosse e raagu, saosse e saadu, tõusse e tõugu)
Vältele osutava tähe või hääliku leidmiseks on otstarbekas kasutada järgmisi töövõtteid: 1. Harjutatakse välte ülekannet (uus↔uss ; aad↔ aat↔att) ja loetakse vastavaid kõnetaktide rühmi. 2. Leitakse täht/häälik, mida on võimalik venitada (aiii…). 3. Otsitakse kirjalikult esitatud ühesilbilistes kõnetaktides topelttähti, häälikuühendeid ja nendes teistest pikemalt hääldatavaid täht-häälikuid (sein, sõrm), topelttähele või diftongile järgnevaid sulghäälikuid k, p, t (eit, taat). 4. Otsitakse sarnaseid orientiire mitmest sõnast. 5. Kasutatakse suunavaid graafilisi orientiire (vältemärk, šrift, tähe värvus, suurus, paigutus) 6. Harjutatakse valesti loetud variante märkama ja parandama (verifitseerima). Vaata lk 48 “Aabitsa ja tv kasutamise üldised pm” [4] Töövõtted sõna häälikkoostise taastamiseks:
annaabi.ee 
