λ Kuna pilu laius D on teada, siis arvutage sirge tõusu järgi, milleks on D , laserkiirguse lainepikkus ja tõusu määramatuse järgi lainepikkuse mõõtemääramatus. 6. Joonestage difraktsioonipildi suhtelise intensiivsuse graafik lk / l0 = f(l), lugedes miinimumide intensiivsused nulliks. Katseandmete tulemused Difraktsioonimaksimumide ja –miinimumide nurkkauguste ning maksimumide suhtelise intensiivsuse määramine Jrk Max/min järk Max/min Luksmeetri Suhteline nr k asukoht 2lk lk sin φk näit intensiivsus xk lk lk / l0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
murdumisnäitajaga materjalist läätse. Erinevalt tavapärastest läätsedest, mis suudavad valguse koondada alasse, mille suurus on samas suurusjärgus kasutatava valguse lainepikkusega (lahutusvõimet piirab difraktsioon), suudab superlääts saavutada paremat lahutust. Valguse difraktsioonist tulenev lahutusvõime piir on põhjustatud kaugväljas (allika ava suurusega võrreldes lõpmatuses) olevate ruumilist informatsiooni kandvate lainete hajumisest. See toob kaasa eri allika punktide difraktsioonimaksimumide kattumise. Objekti punktid on eristatavad ainult siis, kui kahe punkti difraktsiooni peamaksimumide minimaalne vahekaugus on määratud nii, et ühe punkti peamaksimum kattub teise punkti esimese miinimumiga.[1][7][9] Joonis 6. A. Superläätse ülesehitus kihilise struktuurina, millesse on lõigatud kuvatavad objektid. B. Pildil näidatud sisselõigatud joonte paigutus. Kõrval pildid mõõdetud intensiivsusjaotused (koos superläätsega ja ilma). C. Joonisel
annaabi.ee 
