Sel juhul tekib tara, mis kujutab endast enamasti värvilist ümmargust piirkonda ümber valgusallika, samuti võib difraktsiooniilminguid näha vikerkaarte korral, siis tekivad lisakaared põhikaare alla või uduvikerkaare puhul, mille valge värvus ongi difraktsioonist tingitud. Väga korrapärane difraktsioon tekib siis, kui päike on üsna silmapiiri lähedal ja maapinna lähedal on hõre udu. Sel korral võivad udupiisad olla korrapärase suuruse ja paigutusega ning tekib mitu difraktsioonimaksimumi. Selline olukord tekib tavaliselt talvel lume kohal vaikse ja selge ilmaga. Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Difraktsiooni võib näha kas või mere ääres, kus sadamakai varju või kus suure kivilahmaka taha lained ei levi, kuid väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas
Sel juhul tekib tara, mis kujutab endast enamasti värvilist ümmargust piirkonda ümber valgusallika, samuti võib difraktsiooniilminguid näha vikerkaarte korral, siis tekivad lisakaared põhikaare alla või uduvikerkaare puhul, mille valge värvus ongi difraktsioonist tingitud. Väga korrapärane difraktsioon tekib siis, kui päike on üsna silmapiiri lähedal ja maapinna lähedal on hõre udu. Sel korral võivad udupiisad olla korrapärase suuruse ja paigutusega ning tekib mitu difraktsioonimaksimumi Kokkuvõte Kokkuvõtteks võin öelda, et sain lainetest rohkem teada kui ma siiamaani olen teadnud. Erinevaid lainete liike ei teadnudki. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Laine http://et.wikipedia.org/wiki/Pinnalained http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/fyysika_astronoomia/lainete_liigid.html http://web.zone.ee/pizipuravik/MEHAANIKA.pdf <- info asub pmst kõige lõpus http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_sfaarilineehitus.htm http://et
λ1 R= = m⋅ N . (9) λ2 − λ1 Seega difraktsioonivõre lahutusvõime on seda suurem, mida kõrgem on spektrijärk ja mida rohkem on pilusid võres. Suur nurkdispersioon ei garanteeri veel lähedal asuvate spektrijoonte lahutumist. Lahutusvõime oleneb oluliselt ka difraktsioonimaksimumi laiusest. Viimane oleneb aga pilude arvust võres. KATSESEADE – GONIOMEETER • Goniomeetri e nurgamõõturi kirjeldus ja justeerimine Goniomeeter on seade, mida kasutatakse mitmesuguste kehade (prismad, kristallid jm) tahkude vaheliste nurkade mõõtmiseks optilisel meetodil ja spektrite visuaalseks uurimiseks. Goniomeetrid võivad olla erineva konstruktsiooniga, kuid põhisõlmed ja tööpõhimõte on sama. Joonisel 19.2 on esitatud goniomeetri optiline skeem ja joonisel 19
annaabi.ee 
