54. Mida nimetatakse röntgenkiirguseks? Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. 55. Mida nimetatakse võrekonstandiks? Võrekonstant -(d) iseloomustab võret ja on kaugus kahe naaberpilu keskpunktide vahel. 56. Mis on difraktogramm? Väike kristall paigutatakse paralleelsete röntgenikiirte teele ja asetatakse tasapinnaline film teisele poole, kuhu tekib pilt. Viimast nimetataksegi difraktogrammiks. 57. Mida uuritakse difraktogrammide abil? Iga aine omab ainult talle iseloomulikku võrekonstandi väärtust ja reflekside intensiivsuste omavahelist suhet, mille saabki antud uuringul difraktogrammil välja lugeda. Difraktogrammi järgi tehakse kindlaks uuritav materjal ja eksist vorm (kas tegemist on amorfse-, kristallilise aine või nende seguga; millised kristallained on uuritavas proovis; on võimalik määrata võre parameetrid a,b,c.) 58. Mis on ideaalne kristall?
Difraktogramm preparaadilt peegeldunud rönkgenkiirte üleskirjutus nurga funktsioonina. Mida lihtsam kristallvõre, seda vähem on difraktogrammil reflekse (tippe e biite). Igal ainel on talle iseloomulik d-väärtuste komplekt (nagu sõrmejäljed). 9 d väärtust. Difraktogrammil on d väärtuste ja reflekside intensiivsuse suhe. NB! Betoonides, lubi- ja tsement-mörtides, krohvides on CaOH kogus võimalik määrata ainult röntgenfaasianalüüsiga. Difraktogrammide interpretee- rimine a) vastavalt refleksidele; b) määratakse kõikide reflekside suhtelised kõrgused põhirefleksi suhtes; c) võrreldakse reflekside väärtusi ja omavahelisi kõrgusi puhaste ainete väärtuste ja suhteliste intensiivsustega. 18) Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus >500 µm