Osakese tõenäosusjaotust ajas ja ruumis mõjutabki see pilu, millest osake läbi läheb. See tõenäosusjaotus ajas ja ruumis on nagu vee laine. Tegemist on osakese tõenäosuslainega, mis levib ajas ja ruumis. See, mis juhtub vee lainega pilu läbimisel, juhtub sama ka osakese tõenäosuslainega, mis läbib samuti pilu. Tulemuseks on osakese laineline käitumine. Näiteks elektronil esineb difraktsiooni nähtus, kui elektron läbib pilu. Just pilu laiuse y täpsusega on määratud difrageeruva elektroni y- koordinaat. Esimese difraktsioonimiinimumi järgi on hinnatav py : py = p sin. Kuid optikast on ju teada seda, et sin = / y ehk y = / sin. Seega: pyy = py sin ( / sin ) = py ( h / py ) = h. 87 Siin on arvestatud ka seda, et osakese määramatuse relatsioonid tulenevad lainelistest omadustest. Joonis 32 Osakese pilu
Osakese tõenäosusjaotust ajas ja ruumis mõjutabki see pilu, millest osake läbi läheb. See tõenäosusjaotus ajas ja ruumis on nagu vee laine. Tegemist on osakese tõenäosuslainega, mis levib ajas ja ruumis. See, mis juhtub vee lainega pilu läbimisel, juhtub sama ka osakese tõenäosuslainega, mis läbib samuti pilu. Tulemuseks on osakese laineline käitumine. Näiteks elektronil esineb difraktsiooni nähtus, kui elektron läbib pilu. Just pilu laiuse ∆y täpsusega on määratud difrageeruva elektroni y- koordinaat. Esimese difraktsioonimiinimumi järgi on hinnatav ∆py : ∆py = p sinθ. Kuid optikast on ju teada seda, et sin θ = λ / ∆y ehk ∆y = λ / sinθ. 92 Seega: ∆py∆y = py sinθ ( λ / sinθ ) = py ( h / py ) = h. Siin on arvestatud ka seda, et osakese määramatuse relatsioonid tulenevad lainelistest omadustest.
annaabi.ee 
