signaaliks? 3.4 Millel põhineb membraani kui rõhutajuri töö? 3.5 Mis on membraani kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Membraan on kujult tavaliselt ümmargune õhuke plaat, mis on kinnitatud mööda väliskontuuri. 3.6 Kuidas saab muuta membraani (kui automaatikasüstemi elemendi) väljundi elektriliseks signaaliks? 3.7 Mida mõõdetakse difmanomeetriga? Kui tekib vajadus mõõta kahe rõhu vahet, siis kasutatakse difmanomeetrit, 3.8 Mis on difmanomeetri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? 3.9 Kuidas saab muuta difmanomeetri (kui automaatikasüstemi elemendi) väljundi elektriliseks signaaliks? Eespool toodu põhjal muundatakse rõhk esmalt mehaaniliseks nihkeks. Kuna enamus automaatika- süsteeme on elektrilised, siis järgnevaks probleemiks on nihke muundamine elektriliseks suuruseks, mida on võimalik mõõta. Põhimõtteliselt sobivad selleks kõik vaadeldud nihketajurid. 4. Kulutajurid 4
20. Vedelik-rõhumõõteriistad. Vedelikrõhumõõteriistas tasakaalustab mõõdetav rõhk mõõteriista täitevedeliku samba. Täitevedelikuna kasutatakse elavhõbedat, piiritust, vett ja mõningaid teisi vedelikke. U-toru-vedelikmanomeeter: mõõdab suhteliselt väikest üle- ja alarõhku, aga ka rõhuvahet. Vedelik täidab poole kõrguseni U-kujuliselt painutatud klaastoru, mis on kinnitatud millimeeterjaotistega skaala külge. Toru üht haru (või difmanomeetri puhul mõlemat) ühendab mõõtekeskkonnaga kummilõdvik. p = h( - v ) g Anummanomeeter täpsem kui U-toruman, teist U-toru asendab suureläbimõõduline anum. d p = h1 g 1 + 2 D2 Kaldtoru-mikromanomeeter tundlikum kui anumman, sest mõõtetoru on asetatud kaldu. d2 p = l sin + 2 g D Elavhõbebaromeeter abs rõhk surub Hg-samaba teatud kõrgusele. 21. Deformatsioontajuriga rõhumõõteriistad.
20. Vedelik-rõhumõõteriistad. Vedelikrõhumõõteriistas tasakaalustab mõõdetav rõhk mõõteriista täitevedeliku samba. Täitevedelikuna kasutatakse elavhõbedat, piiritust, vett ja mõningaid teisi vedelikke. U-toru-vedelikmanomeeter: mõõdab suhteliselt väikest üle- ja alarõhku, aga ka rõhuvahet. Vedelik täidab poole kõrguseni U-kujuliselt painutatud klaastoru, mis on kinnitatud millimeeterjaotistega skaala külge. Toru üht haru (või difmanomeetri puhul mõlemat) ühendab mõõtekeskkonnaga kummilõdvik. p = h( - v ) g Anummanomeeter täpsem kui U-toruman, teist U-toru asendab suureläbimõõduline anum. d p = h1 g 1 + 2 D2 Kaldtoru-mikromanomeeter tundlikum kui anumman, sest mõõtetoru on asetatud kaldu. d2 p = l sin + 2 g D Elavhõbebaromeeter abs rõhk surub Hg-samaba teatud kõrgusele. 21. Deformatsioontajuriga rõhumõõteriistad.
järgmisele kujule: 12 p1 22 p 2 + = + (3.47). 2g g 2g g Kiiruste vahe ja kõrguste vahe diferentsiaalmanomeetri korral on sellega järgmiselt seotud: 12 - 22 p1 - p 2 = = h, (3.48) 2g g kus h on difmanomeetri poolt mõõdetav kõrguste vahe. Selleks, et saada kätte keskmine fluidumi kiirus, peab avaldama üht kiirust võrrandist (3.47 ja 3.48) teise kaudu, mille lõpp-tulemusena saadakse järgmine avaldis: 2 gh = 4 d (3.49). 1 - 2 d1
annaabi.ee 
