differentsiaalidena. Täisdifferentsiaal on dif.mõiste üldistus mitme muutuja funktsioonile. Funktsiooni U=U(x 1x2...xn) U U U täisdifferentsiaaliks nimetame avaldist dU = dx1 + dx 2 + ... + dx n x1 x 2 x n Täisdifferentsiaal on summa, mille liidetavateks on argumentide differentsiaalide korrutised vastavate osatuletistega dy y dx y Täistuletised: a) y=f(x;w), kus x=g(w), dy=fxdx+fwdw /:dw, = + dw x dw w x1 = g ( w) dy y dx1 y dx 2 y b) y=f(x1;x2;w), kus = × + × + x 2 = h( w) dw x1 dw x 2 dw w x1 = g (u; v)
Ridalma, Radilma, Diralma, Darilma, Miralda, Marilda... Armastus on lõpmatus. Aga pi? Mis on pi? kakskümmend neli pi'd? kakssada pi'd? Mitu neid oli Molotovi arvates? Ikkagi kakssada. Tähendab, pi ei ole lõpmatus, tema ei ole Marilda, tema on Miralda, tähendab, nimeline arv. Pi on nimeline arv ja tema järele tulevad integraalid ning differentsiaalid, nende nime Indrek veel ei tea. Tema teab, et on olemas Raldami, Dalrami, Darlami, Radlami, aga integraalide ja differentsiaalide nime ta ei tea. See tuleb pärast, see tuleb sealpool armastust. Armastus on siinpool, siinpool kõike, sest armastus on tähtsam, armastus on suurem. Armastus seisab nagu mõni pika kaelaga saurus ja vahib üle integraalide võsastiku, üle differentsiaalide metsa. Armastus on üliinimene, kes ratsutab sauruse seljas. Indrek näeb selgesti, kuis üliinimene ratsutab sauruse seljas. Jah, ja nii ongi parem ja loomulikum, hoopis loomulikum. Kui olid
annaabi.ee 
