Kui funktsioonil on olemas lõplik n-järku tuletis mingis punktis (piirkonnas), siis öeldakse, et ta on n korda diferentseeruv selles punktis (piirkonnas). Üldiselt funktsiooni y = f ( x ) , x X n-järku ehk n-ndaks diferentsiaaliks d n y punktis x nimetatakse diferentsiaali tema (n-1)-järku diferentsiaalist, s.o. d n y = d d n -1 y . ( ) Kui funktsioonil y = f ( x ) , x X on olemas lõplik n-järku tuletis f ( n ) ( x ) , siis on tal punktis x olemas n- järku difernetsiaal d n y , mis avaldub kujul d n y = f ( n ) ( x ) dx n , kus dx n on diferentsiaali dx n-is aste. n d y Seega d 2 y = f ( x ) dx 2 , d 3 y = f ( x ) dx 3 ning f ( n ) ( x ) = n , mis annab sisulise tähendus n-järku
nimetatakse diferentsiaali tema esimesest diferentsiaalist punktis x, s.o. d 2 y = d (dy ) . Üldiselt funktsiooni y = f ( x ) , x X n-järku ehk n-ndaks diferentsiaaliks d n y punktis x nimetatakse diferentsiaali tema (n-1)-järku diferentsiaalist, s.o. d n y = d (d n -1 y ) . Kui funktsioonil y = f ( x ) , x X on olemas lõplik n-järku tuletis f (n ) ( x ) , siis on tal punktis x olemas n-järku difernetsiaal d n y , mis avaldub kujul d n y = f (n ) ( x )dx n , kus dx n on diferentsiaali dx n-is aste. dny Seega d 2 y = f ( x )dx 2 , d 3 y = f ( x )dx 3 ning f (n ) ( x ) = , mis annab sisulise tähendus n-järku tuleitse dx n Leibnizi tähistusele ja võimaldab seda sümbolit vaadelda kui harilkku murdu.
annaabi.ee 
