(3, lk 128). Mälu häirete kõige sagedasemateks põhjusteks on aju vereringe häired, mis on seotud arterite lupjumisega ehk ateroskleroosiga. Selle korral väheneb mälu ajapikku. Äkiline mälu vähenemine kujuneb välja ajukahjustuste korral (trauma, insult jt). Pidev aju hapnikuvaegus või krooniline ajutoksiliste ainete (alkohol) tarbimine muudab samuti intellekti ja mälu. Mäluhäirete iseloomu ja raskuse õige hindamine omab suurt diagnostilist ja diferentsiaaldiagnostilist tähtsust, seepärast tuleb alati arvestada mälufunktsiooni individuaalseid iseärasusi. Neuropsühholoogia uurib aju ja vaimsete protsesside vahelisi seoseid ning nede seaduspärasusi. (1, lk 88) Käesoleva referaadi ülesandeks on anda üldine süstematisseritud ülevaade ja tutvustus mäluhäirete liikidest ja tunnustest. 3 2 Mälu protsessid
paremale selga, iiveldus/oksendamine, palavik (kolangiit, koletsüstiit), ikterus (sapistaasi korral), sokk. Koletsüstiidi korral esinevad positiivne Murphy ja Ortneri sümptom. Radioloogilistest uuringutest on esikohal ultraheli, mis on parim uuring sapikivide diagnoosimiseks. Mõningatel juhtudel on vaja teha ka KT, mis on vähemtundlik võrreldes UH-ga sapikivide diagnoosimisel aga annab diferentsiaaldiagnostilist lisainfot. MRCP on kõige tundlikum sapiteid visualiseeriv uuring, kuid probleem on hinnas ja kättesaadavuses. ERCP kasutatakse siis, kui on planeeritud samaaegne interventsioon. Rö-tühiülesvõte on väheinformatiive, ainult 15-20% sapikive on röntgenkontrastsed. Kolangiostsintigraafia - tänäpäeval kasutatakse vähe: tundlikkus ja spetsiifilisus hea, kuid kallis ja suur kiirgusdoos.
annaabi.ee 
