u)=R(-u,-v)=R(u,v)=R1(u,v/u). Muutuja R1(u,v) sisaldab ainult muutuja x paaris astmeid. III t=sinx Kui R(-u,v)=-R(u,v) , siis R(u,v)=uR1(u2,v) ja on otstarbekas kasutada muutuja vahetust t=sinx: N TAGASIASENDUS! 2.9 Hüperpoolsete funktsioonide integreerimine I Üldine 2.10 Algebraliste funktsioonide integreerimine +TAGASIASENDUS! III Diferentsiaalbinoom Avaldist , kus , , on ratsionaalarvud(Q) ning a, bR, nim diferentsiaalbinoomiks. Lause:Diferentsiaalbinoomi integraal osutub elementaarfunkiooniks juhul, kui , või on täisarv. 1)Kui on täisarv, siis olgu n murdude ja ühine nimetaja, siis muudab avaldise ratsionaalseks muutujate vahetus . 2)Kui on täisarv, siis asendades , saame ,et , ja . Olgu m murru nimetaja; siis selle integraali alune avaldis on ratsionaalne suhtes, s.t . Seega muudab asendus selle avaldise ratsionaalseks ja asendades sinna tagasi t saame, et binoomi sobiks asendus .
Seega x2 - 4 x2 - 4 2 x2 - 4 dx = - - ln + C = - + ln |x + x2 - 4| + C. x2 x 2 x+ x -4 x Siin - ln 2 + C on asendatud uuesti suvalise konstandiga C. 26 9.4 Diferentsiaalbinoomi integreerimine Diferentsiaalbinoomiks nimetatalse avaldist x (ax + b) , milles , ja on ratsionaalarvud, aga a ja b on suvalised reaalarvud. Diferentsiaalbinoomi integraali x (ax + b) dx (9.23) saab teisendada ratsionaalavaldise integraaliks kolmel juhul. Kui on t¨ aisarv teiseneb (9.23) ratsionaalavldise integraaliks muutuja vahetusega x = tn , kus n on murdude ja u ¨hine nimetaja.
annaabi.ee 
