· Mõtlemine on iga varjatud kognitiivne või mentaalne manipuleerimine ideede, kujundite, sümbolite, sõnade, väidete, mälestuste, mõistete, tajude, uskumustega · Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta · Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastav tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste ja mõistete ehk mõtlemise "ühikute" diferentseerimises ja seostamises teiste teadmistega. · Kooliõpetuse seisukohalt on tähtis, et õpilased õpiksid nii teadmisi korrastama kui ka oma tegevust planeerima ja mõtestama. Esmalt saab maailma mõtestada, omandades teadmisi ja neid korrastades. Alles siis saab nende üle mõelda ja teadlikult tegutseda (st tegevust planeerida). Mõtlemise ühikud · Skeemid ja stsenaarumid (Nelson, Bartlett) (episoodide meeldejätmine ja sealt edasi)
käitumisviisi kasutamisest meeldivaid elamusi. PIAGET’ arusaamade kohaselt õpib laps, mida rattaga teha ja omandab sõiduoskuse enda uudishimu rahuldamise kaudu. Piaget’ tunnetusprotsessi mudel. Teadmiste konstruktiivne iseloom; Skeemid – sensomotoorsed, tunnetuslikud skeemid, verbaalsed skeemid; Areng algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekontstruktsioonide poole. Tunnetusprotsess seisneb pidevas uute skeemide moodustamises ning vanade diferentseerimises ja täiustamises. Huvist tulenevalt võrdleb inimene pidevalt mälus olevaid skeeme väliskeskkonnas tajutavaga. Sensomotoorsed (ka taju- ja käitumuslikud) skeemid- olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed teadmisvormid, omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel õppides. Need annavad aluse automatiseerunud oskuste 6
(loodusklass, reaalklass, keelteklass) või ka huviringid, treeningrühmad jne; 2) õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt; Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 95 3) õpe heterogeensetes klassides ja rühmades – individualiseerimise võimalused avalduvad õppematerjalide diferentseerimises, valikkursuste ja mitmesuguste teiste õppe rikastamise vormide kaudu. Praegu välja töötatavas Eesti üldhariduskoolide uues õppekavas ja hari- dusseaduste uuemates redaktsioonides on õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise küsimustele pööratud palju tähelepanu, väga olulise positiivse muudatusena seejuures on varasemast märksa suuremat rõhku pandud andekatele lastele. Individuaalne õppekava on parim viis korral-
annaabi.ee 
