(Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõistet Saksamaal. Termin võeti kasutusele 1844 kasvatusteadlaste Karl Mageri ja Adolf Diesterwegi poolt. - Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste! - Eestis võeti sotspedag termin kasutusele 20.saj alguses esimesed tõlked saksakeelsetest raamatutest. Lisaks kasutati ka paralleelselt mõistet ühiskondlik pedagoogika (mõeldi sama asja, aga viimane tundus eestikeelsem). - 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou,
teadmisi ning oskusi ümbritsevast elust. Ta käsitles Eesti pedagoogilises perioodikas üldõpetusega seotud probleeme. J.Käis kirjutas Võru Õpetajate Seminari aastaraamatus " Teel töökoolile" I-II (1924-1925). Käis oli viljakas koolimees, kes andis välja koguteose " Uusi teid algõpetuses" I ja II. Tema õpetuse põhieesmärk oli isiksuse kujundamine aktiivse loomingulise töö kaudu. Õpilase vaimse isetegevuse saavutamisel toetus Käis F.A. Diesterwegi tuntud seisukohale " kedagi ei harita, igaüks peab end ise harima". J.Käis pidas aktiveerivaks õppevormiks töötamist tööjuhendite järgi individuaalselt või grupiviisiliselt. 1933. aastal jõudis koolidesse J.Käisi " Esimesed vaod", sellest sai üks menukamaid 1.klassi õpikuid. J.Käisi eestvedamisel ilmus matemaatika töövihikuid erinevatele klassidele kümne aasta jooksul(1931-1940) 2- 5 trükki. Kirjutas " Loodusesõbra vaatlusvihikud" I-IV, mis
annaabi.ee 
