Dielektikud on ained , milles vabade laengukandjate arv on aatomite arvust palju (üle miljandri korra ) väiksem . Dielektrikutes saab tekitada vaid tühiselt närka elektrivoolu . Seetõttu nimetatakse dielektrikud mõnikord ka elektriliselt isoleerivateks aineteksehk isolaadsedeks . Pooljuhid on ained , milles laengukandjate arv on reguleeritav ( sõltub temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool . Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool . Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu . Alalisvoolu (kokkuleppeliseks ) suunaks positiivsete laengukandjate liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt
ning suunatud nii, et tmea mõju takistaks voolutugevuse muutumist juhis, ehk vastupidises suunas, nt elektrikitarrides on panud metallikeel vonkuma(magnet) tekitab see magnetvoo muutuse, mis indutseerib poolis voolu, spidomeeter, kõlarid, mikrofon, elektrigeneraator. Pooljuhid- on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrike oma vahepealne, laengud vabanevad välismõju toimel. Enamsti on pooljuht eketroonika, grafeen. Elektriliste omaduste poolest asuvad pooljuhid juhtide ja dielektikute vahepeal, nende eritakistus toatemp on vahemikus 10-5-108 Ωm. Eritakitsuts p oleneb eelkõige: koostisest, valmistamise tehnoloogiast, välismõjudest. Madalatel temp on pooljuhid praktilislelt isolaatorid. Tep tõusmisel tõuseb ka elektronide liikumise kiirus ja järelikult energia.. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib elektrone ja auke ühepalju. Pooljuid eirnevad metallisest suurema eritakistuse ja selle ümberpääratud temperatuurisõltuvuse