ja lisaks selgitatakse peatükis kolme erinevat gaaslahendust, mis on tähenduselt elektrivool gaasis. Teine peatükk koondab endas dielektrik-barjäärlahenduse tutvustamist. Kolmandas peatükis on täpsemat räägitud dielektrik-barjäärlahenduse toimest, praktilisest kasutusest ning selle arengust. Neljas peatükk hõlmab töö empiirilist ehk analüüsivat osa, kus retsenseeritava töö autor kirjedab dielekter-barjäärlahenduse põhimõtetel toimivat enda poolt ehitatud seadet ning selle valmimisprotsessi. Töös esineb vormistamises väikseid vigu. Näiteks sissejuhatus, kokkuvõte, summary, lisa 1 ja kasutatud allikad on kaldkirjas, mis ei vasta päris täpselt nõuetele ning mõned puuduvad tühikud. Üldiselt on töö hea ning vastab nõuetele. Suure plussina saab välja tuua allikate rohkuse ning usaldusväärsete allikate olemasolu
lisandumisel. Positiivne ioon ehk katioon on positiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lahkumisel. 6. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund. Negatiivsed laengukandjad (näiteks elektronid metallis) liiguvad seega voolu kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas. 7. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. (metallid, kraanivesi). Dielekter ehk isolaator ehk mittejuht. Väga vähe laengukandjaid. (kummid, plastikud, õhk, klaas). Pooljuhid on juhtide ja dielektrite vahepealsed ained. Vabade laengukandjate arv sõltub tugevalt temperatuurist. (germaanium, räni). 8. Voolutugevus I näitab , kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. q 1C I = 1A = t 1s I voolutugevus, q juhuristlõiget läbiva laengu suurus, t selleks kulunud aeg 9
annaabi.ee 
