soomuste ja tähtkarvadega, peaaegu istuvad Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad, V. Viljad: mahlased, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid, 1000 seemne mass kui 15 gr., Viljad sisaldavad kuni 3,5 % erinevaid suhkruid, kuni 2,5 % erinevaid happeid ja kuni 450 mg % askorbiinhapet ning umbes kümmekond muud vitamiini. Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine. Suur sordivalik viljade omaduste ja saagikuse põhjal. Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse laialdaselt sellel otstarbel liivaluidete, jõekallaste, rannaalade jm. kinnistamiseks. Istutatakse ka vabakujulisi ja pügatavaid hekke ja Eestis on kasutatud edukalt näiteks Tallinna lähedal Maardu
rikastab pinnast mullalämmastikuga · Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised (rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad. · Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad. · Viljad: mahlased, söödavad, hapud, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid · Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine. Viljadest valmistatud keedist kasutatakse paljude haiguste raviks. · Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse laialdaselt sellel otstarbel liivaluidete, jõekallaste, rannaalade jm. kinnistamiseks. 43. Perekond Prunus Roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehiste ja igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond.
, VIII-IX. Harilik a. talub mulla soolsust, linnatingimusi, tuulist kasvukohta, üleujutusi ja üsna toitainetevaest pinnast. Valgsnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Kasvab sümbioosis mügarbakteritega ja rikastab pinnast mullalämmastikuga. Viljad sisaldavad kuni 3,5 % erinevaid suhkruid, kuni 2,5 % erinevaid happeid ja kuni 450 mg % askorbiinhapet ning umbes kümmekond muud vitamiini. Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine. Suur sordivalik viljade omaduste ja saagikuse põhjal. Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse laialdaselt sellel otstarbel liivaluidete, jõekallaste, rannaalade jm. kinnistamiseks. Istutatakse ka vabakujulisi ja pügatavaid hekke ja Eestis on kasutatud edukalt näiteks Tallinna lähedal Maardu ammendatud fosforiidikarjääride taashaljastamisel
annaabi.ee 
