Nimed: Johann Denner 1655-1707 (Saksa) 1690. aastal esitas Saksa Meister J. Denner uut pilli, mis sai nimeks klarnet, kuna tema kõrges registris meenutas trompet -clarino oma. Pilli valmistatakse nii puidust kui ka tehismaterjalidest. Pilli pikkus on 68cm. Toru algab peenema, nokataolise otsaga huulikuga. (Klarnetil on ühekordne lesthuulik e. trost). Klarneti ulatus: e-g3. Tänapäeval kasutatakse A- ja B-pille. B-pilliga on parem mängida bemollidega () ja A-pilliga dieesidega () helistikes. Heliavasid on klarnetil 28 ja need on kas augud või klapid. Kõla on klarnetil suhteliselt tume ja soe. Klarnetil mängides kõlavad efektselt glissandod. Väga hea on mängida keerulisi palasid. Kuulsaim klarnetist: Aleksander Rjadov. Eesti kuulsaimad: Hannes Altrov, Toomas Vavilov
eestvedamisel. Kavas oli kaks kavapoolt täitvat teost: Antonín Dvoáki ,,Serenaad" keelpillidele op. 22 E-duur ja Astor Piazzolla ,,Neli aastaaega Buenos Aireses". Esimeses teoses oli Maano Männi kontsertmeister ja teises solist. Dvoáki keelpilliserenaad on üks keerukas teos, mitte niipalju sisuliselt, kui intonatsiooniliselt. Ma ei ole kunagi suutnud seletada põhjusi, miks keelpillidel on keeruline intoneerida dieesidega helistikke, kuid nii see on, ja eriti keeruline on see orienteerumine, kui helistikud järgnevad E G E ja siis cis Des cis F A F A E. Hea vabandus on see, et ega päris täpset intonatsiooni ei leia ka salvestistelt (eriti kahtlaseks jäävad oktavid altviiul II viiul I viiul). Ses mõttes oli Dvoák karm, kuigi seda teost esitatakse suure keelpillikoosseisuga, mis võimaldab mõndagi maskeerida
Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra kõrgemal (dieesidega helistikud) või madalamal (bemollidega helistikud) ning omab vastavalt ühe dieesi või bemolli rohkem kui eelmine helistik. Kvindiring sulgub enharmooniliste helistike ühtimiskohas (Fis-Ges). * Enharmoonilised helistikud on helistikud, millel on sama kõla, kuid erinev kirjaviis. Samanimelised helistikud on helistikud, millel on ühine nimi, aga võtmemärgid ja astmed (noodid) on erinevad. Näit. C-duur ja c-moll, G-g, F-f, D-d jne.
kinnitatakse ühekordne lesthuulik. Klarnet on silindrilise, mitte koonilise toruga lesthuulikpill. Klarneti mänguulatus on e-a3. Noodid kirjutatakse viiulivõtmes. Klarnetit on raske mängida paljude märkidega helistikes. Klarneteid ehitatakse kahes suuruses – A ja B. B- klarnet kõlab kirjutatud noodist terve tooni võrra madalamalt ja teda kasutatakse mängimiseks bemollidega helistikes. A-klarnet seevastu kõlab kirjutatud noodist poolteist tooni madalamalt ning ta on kasutusel dieesidega helistikes. Väga harva kasutatakse C- klarnetit, mis kõlab nii nagu noodis kirjutatud. Orkestris kasutatakse klarnetit nii meloodiliste kui ka kiirete tehniliste soolode esitamiseks, samuti aga ka koos teiste pillidega akordinootide toetamiseks. Kaasaegse orkestri koosseisus kasutatakse tavaliselt 2-3 klarnetit. BASSKLARNET on meeldiva ja mahlaka tämbriga. Ulatus on tal suure oktaavi Reb kuni teise oktaavi mib-ni. Orkestris kasutatakse teda nii akordinootide kui ka karakteersete
annaabi.ee 
