(vatsakese lõõgastumise) lõpus. Sellest tulenebki see, et vererõhu juures on vaja mõõta: maksimaalset ehk süstoolset vererõhku, mis on inimesel vahemikus 110 - 120 mm Hg. (Esineb süstoolses faasis ehk kui toimub mõlema südamevatsakese järjestikune kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti); minimaalset ehk diastoolset vererõhku, tavaliselt vahemikus 60 80 mm Hg. (Esineb diastoolses faasis, mil südamelihas lõõgastub pärast kokkutõmmet) Vererõhk tõuseb üldjuhul olenevalt füüsilisest koormusest, eelnenud unetusest või emotsioonides, kusjuures süstoolne vererõhk tõuseb rohkem kui diastoolne. Arteriaalse rõhu suurus taastub tervel inimesel algse tasemeni mõne minuti jooksul. Tervisehäirete korral see aeg sageli pikeneb. Vererõhku loetakse kõrgeks kui diastoolse vererõhu väärtus ületab puhkeolekus 90 mm Hg
(vatsakese lõõgastumise) lõpus. Sellest tulenebki see, et vererõhu juures on vaja mõõta: · maksimaalset ehk süstoolset vererõhku, mis on inimesel vahemikus 110 - 120 mm Hg. (Esineb süstoolses faasis ehk kui toimub mõlema südamevatsakese järjestikune kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti); · minimaalset ehk diastoolset vererõhku, tavaliselt vahemikus 60 80 mm Hg. (Esineb diastoolses faasis, mil südamelihas lõõgastub pärast kokkutõmmet) Vererõhk tõuseb üldjuhul olenevalt füüsilisest koormusest, eelnenud unetusest või emotsioonides, kusjuures süstoolne vererõhk tõuseb rohkem kui diastoolne. Arteriaalse rõhu suurus taastub tervel inimesel algse tasemeni mõne minuti jooksul. Tervisehäirete korral see aeg sageli pikeneb. Vererõhku loetakse kõrgeks kui diastoolse vererõhu väärtus ületab puhkeolekus 90 mm Hg
annaabi.ee 
