R'NH2 N-asendatud RC NHR' (-R'NH3+Cl -) amiid O R'R''NH RC NR'R'' N,N-diasendatud (-R'R''NH2+ Cl - ) amiid Karboksüülhappe anhüdriidide süntees Karboksüülhapete reageerimisel atsüülkloriididega püridiini juuresolekul saadakse karboksüülhappe anhüdriide. O O O O -
Nitreerimisreaktsioon lämmastikhappega kulgeb mono-, di-, ja triasendatud tselluloosi estrite tekkega: [C6H7O2(OH)3] n + n HNO3 [CH6H7O2(OH)2ONO2] n + nH2O [C6H7O2(OH)3] n + 2n HNO3 [CH6H7O2(OH)(ONO2)2] n + 2nH2O [C6H7O2(OH)3] n + 3n HNO3 [CH6H7O2(OH)(ONO2)3] n + 3nH2O Asendatuse aste määratakse saadud nitrotselluloosis sisalduva lämmastiku protsentuaalse hulga järgi. Monoasendatud estrid sisaldavad teoreetiliselt 6,7%, diasendatud 11,1% ja triasendatud 14,4% N. Kuna tselluloosi nitreerimisreaktsioon on tasakaaluline, siis kaasneb temaga hüdrolüüsireaktsioon, mille tulemusel moodustub segu erineva asendatusastmega tselluloosi lämmastikhappeestrist. Mõningal määral võivad tugevalt happelises keskkonnas kulgeda ka desktruktsioonireaktsioonid, mis vähendavad nitrotselluloosi molekulmassi. Tööstuses nitreerimiseks kasutatav nitreerimissegu sisaldab: vett 15,5...19,5%, lämmastikhapet 18,5..
· Monoasendatud benseen kasutatakse alati lõppliidet -benseen (nt. nitrobenseen, klorobenseen). · Alküülasendatud benseeni derivaadid oleneb alküülahela pikkusest: o Kui ahelas rohkem kui 6 süsinikuaatomit, siis valitakse tüviühendiks alküülahel. o Kui ahelas on vähem kui 6 süsinikuaatomit, siis valitakse tüviühendiks areen. 6-fenüülhept-3-een · Diasendatud benseen eesliide: · 1,2-diasendus orto- (o), · 1,3-diasendus meta- (m), · 1,4-diasendus para- (p). · Tri- ja enamasendatud benseen numereeritakse tsükkel (asendajatele tuleb anda väikseimad võimalikud kohanumbrid). · Kasutatakse triviaalnimetust nummerdamist alustatakse nimetust andva rühmaga seotud süsinikuaatomist. 1.2. Alifaatsed süsivesinikud Ei sisalda benseenituuma
lähtudes sünteesitakse erinevaid ühendeid. Alkaane saadakse põhil. naftast krakkimisel või destilleerimisel, taandamisel alkeenidest, alküünidest ja haloalkaanidest. Alkaanidele on omased oksüdeerumis- ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga. Dehüdrogeenimisel katalüsaatorite juuresolekus saadakse alkeene. Tsükloalkaanid on tsüklilised süsivesinikud, kus kõik süsinikud on sp3 hübridisatsioonis. Diasendatud tsükloalkaanid moodustavad geomeetrilisi isomeere(cis-trans) Kuna väikeste tsüklite puhul on c-c sidemete loomulikud nurgad moonutatud, tekib neis tsüklipinge ja erinevalt alkaanidest esinevad nad nukleofiilidena ja annavad lisaks asendusreaktsioonidele ka liitumisreaktsioone, mille tulemuseks on tsükli avamine ja lahtise ahelaga ühendi teke. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on süsiniku aatomite vahel kaksikside (sigma ja pii-side)
annaabi.ee 
