; jätkväljaanded (aastaraamatud, toimetised, sarjad jm.); atlased jt. kaardiväljaanded; noodid; näituste kataloogid; ürituste kavad, plakatid, kutsekaardid jm.; reklaamväljaanded, tootekataloogid, hinnakirjad jm.; telefonikataloogid, sõiduplaanid jm.; seina,laua, tasku jm. kalendrid; eksliibrised, postkaardid, värvimis ja joonistamisraamatud, reproduktsioonid; ristsõnaväljaanded; rahvusvahelises pimedate kirjas (Braille' kirjas ) trükised; heliplaadid, lindid, kassetid; diapositiivid; videokassetid; mikrokaardid ja filmid; füüsilisel kandjal olevad elektroonilised teavikud: CDROMid, DVDd, disketid jm. Sundeksemplari saajad Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükiste sundeksemplarid saadetakse alljärgnevalt: 1) Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari; 4) Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar;
eelistada võiks plastikümbriseid nende läbipaistvuse ja suurema vastupidavuse tõttu. Värvinegatiive ei tohi hoida puhverdatud ümbristes, hoida neutraalsest paberist või plastikust ümbristes. Diapositiive hoitakse ilma raamita või raamitult diapositiivide hoidmiseks valmistatud plastiktaskutes või neutraalsest paberist ümbristes. Värvidiapositiivide ümbristamiseks ei tohi kasutada puhverdatud paberit. Ümbristatud diapositiivid asetatakse karpidesse, kui nad asetsevad köidetavates plastiktaskutes, siis vutlariga arhiivikarpi. (Filmiarhiiv, 2015) Fotod ümbristatakse igaüks eraldi, ümbriseks on ümbrikusarnane fototasku või kokkuvolditav klapptasku. Fotode ümbristamiseks võib üldjuhul kasutada nii paber- kui ka plastikmaterjale. Kahjustatud emulsioonikihiga, retueeritud fotosid, ferrotüüpe ja dagerrotüüpe ei tohi hoida plastikümbristes.
fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid: Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses. Mikrokaart on teksti vôi kujutise fotograafiliselt saadud mikrokujutis (vähendatud 7 - 150 korda) paberil. Mikrovormid on küllalt lihtsad ja odavad valmistada ning kasutada, nendest on vôimalik teha paberkoopiaid. Mikrovormide eelised: meetodil on küllaltki pikk ajalugu, tehnoloogia hästi väljaarendatud tehnoloogia on standardiseeritud mikrovorme on võimalik digitaliseerida säilib pikka aega
fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses. Mikrokaart on teksti vôi kujutise fotograafiliselt saadud mikrokujutis (vähendatud 7 - 150 korda) paberil. Mikrovormid on küllalt lihtsad ja odavad valmistada ning kasutada, nendest on vôimalik teha paberkoopiaid. Mikrovormide eelised: meetodil on küllaltki pikk ajalugu, tehnoloogia hästi väljaarendatud tehnoloogia on standardiseeritud mikrovorme on võimalik digitaliseerida säilib pikka aega lisakoopiaid on lihtne valmistada
annaabi.ee 
