langevad kokku, sellised organismid suhestuvad ümbritseva keskkonnaga ühesugusel viisil Omailmade lõikumine – ei ole tegu sarnasusega, vaid teatud aspektid ühe ja teise osapoolt kehas tähistavad teisele midagi, kutsudes mingit moodi käituma, ja teine osapool võib samamoodi vastata (parempoolne skeem – LIIK 1 << LIIK 2) Puukonn annab oma mürgisusest teada erksa kollase-musta värvusega, see aga ei ole tema liigisisese kommunikatsiooni jaoks oluline (kasutavad hoopis teisi taju diapasoone, nt lähtuvad helidest), aga oluline liikidevahelises kommunikatsioonis (nt lindudele). Ahvidel eri viisid, et osutada lendavatele, roomavatele ja imetajatest kiskjatele. – Eeldab ühesuguseid omailmasid. Madudega kokku sattudes püüavad kõrgemale, puu või kivi otsa ronida, kotka puhul püüavad varjuda millegi taha või alla. Liigisiseselt omailmad pigem kattuvad ja liikidevaheliselt erinevad, aga see on natuke lihtsustatud, võib eksisteerida mõlemat tüüpi kommunikatsioonis
1. Pöörlevate masside tsentrifugaaljõud, valikuga ja võlli, hooratta jne. mõõtmetega saab muuta selle 2. Üles-alla liikuvate masside inertsjõud, - hooratta massi inerts, inertsmomenti), et mootori resonantspöörete diapasoone oleks vähem 3. Inertsjõudude momendid, - võlliliini ja sõukruvi massi inerts ( või generaatori rootor). nendest oleks võimalik mootori muutmisega kiiresti üle minna . 4
annaabi.ee 
