helipea korral umbes 50mV jne. 4. Nimikoormustakistus see on tarbija ehk koormuse väärtus millele on võimendi on arvutatud. 5. Väljundvõimsus see on signaali sageduslik võimsus mida on võimeline võimendi arendama standardsel koormusel ilma, et signaali moonutused ületaksid lubatud määra. Helivõimendite puhul eristatakse keskmiste muusika võimsust ja impulss võimsust. 6. Dünaamiline diapasioon see on suht arv signaali ja oma müra suhtes võimendi on seda kvaliteetsem mida suurem on see arv kvaliteetsetel helivõimenditel peaks olema vähemalt olema 60dB. K=Uvälj/Usis ; Ki=Ivälj/Isis ; Kp=Pvälj/Psis ; Küld=K1*K2*...*Kn . Võimendus tegur võib olla ka antud log ühikutes KdB=20lg K või KP dB=10lg K ; Küld dB=K1dB+K2dB+...+Kn dB. 7. Võimendatab sagedusala Sageduse piirkond mille ulatuses
I= stiimuli füüsikaline suurus (määr) Peame ärritajat kasvatama hüppeliselt. Stevens'i seadus: S= k I astmel b S= aisting I = stiimuli füüsikaline määr b= eksponentsiaal, mis on antud tajudimentsiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne. k= tegur, mis võtab arvesse kasutatud mõõteühikud. Stevens mõles välja et palju lihtsam on lasta inimestel subjektiivselt hinnata, nt kui hele praegu õues on. Noh 6. Inimesed saavad hämmastavad hästi ülesandega hakkama. On üks diapasioon kus on korraga väljendunud signaal ja müra. Inimesel on raske otsustada, kas see oli ärritaja ise, või hoopis müra. Müra so tuule kohin, seadmed, läbi seina kellelgi puuritakse hambaid . ka närvisüsteemis endas on müra. Vaikus ei ole ainult vaikus, ta võib isegi kohiseda kui on kõrge vererõhk jne. See on foon. Ja signaale saab eristada. Aga kui signaal on väga nõrk, on raske signaali eristada. Sõltub tundlikkusest
annaabi.ee 
