Õisik 4-8 cm pikk, alusel harunenud, tähkjas-pöörisjas; koosneb paljudest isas- ja emasõisi sisaldavatest pähikutest; värvuselt punakas või kollakaspruun, hiljem pruun. Emakasuudmeid 2. Õitseb mai lõpul, juunis; viljub juulis, augustis. Põisik 2,5-3 mm pikk, tuhmpruun, aheneb järsult pikaks nokaks. Kasutamine: sobiks toormaterjaliks paberitööstusele, kui varud oleksid suuremad. ÜMARTARN Carex diandra; diandra (kr.k.) kahetolmukaline. Nimi põhineb F.P. Schranki eksitusel, kes arvas, et ümartarnal on isasõis ainult kahe tolmukaga. Kasvukoht: märjad puisniidud, lodud, lodumetsad, sood, siirdesood, järvede kaldaosades. Ümartarn on mitmeaastane, hallikasroheline, 25-60 cm kõrge, hõremurusalt kasvav, lühikese risoomiga lõikheinaline. Kõrgeid mättaid ei moodusta. Varred püstised või kaardunud, jäigad, karedate servadega, alumised
boniteediklassist, madala täiusega (0,5 kuni 0,7), lehtpuud kõveratüvelised. Puistute keskmine tagavara 60 aastaselt küündib vaid 60-90 tm ha-l. Üsna tihti on madalsoometsad tekkinud metsata madalsoo kuivendamise mõjul. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajuliigid ja h. paakspuu, madal kask (Betula humilis) ja h. porss (Myrica gale). Alustaimestikus domineerivad tarnad (mätas-, niitjas-, pikk-, pudel- (Carex rostrata), eris- (C. appropinquata), põis- (C. vesicaria) ja ümartarn (C. diandra), sagedased on ka sookail ja soopihl (Potentilla palustris). samblarinne kohati, esinevad soovildik, teravtipp, turbasamblad, mätastel laanik, palusammal jt. Raiestikel kasvavad põhiliselt tarnad ja kõrrelised, LU toimub tavaliselt sookasega. Kasvukohatüüp on enam levinud Lääne- ja Lõuna- Eestis (Läänemaa, Pärnumaa, Tarumaa, Jõgevamaa) piirkonnas, moodustades 3,8% riigimetsadest ja 3,2 % kogu vabariigi metsadest.
annaabi.ee 
