massitapmine ja lõbutapmine. 1. Sarimõrvari tüübid 1.1 Meditsiiniline tapja Kõige harvemini esinev tüüp. Nad on seotud meditsiini asutustega, kus tunnevad end kindlalt tegutsedes, soovides jätte mulje nagu oleks ohver surnud loomulikku surma. Nad on üliintelligentsed ja kavalad. Üheks näiteks võib tuua Briti arst Harold Shipman, kelle käe läbi on surnud enam kui 215 patsienti. Ta süstis neisse diamorfiini, mille tagajärjel patsiendid surid. Ohvrid olid enamasti eakad naised, vanuses 41-93. Motiive ei ole teada, kuna ta ei andnud mõrvade kohta mingeid ütlusi ning ei tunnistanud oma süüd. Võib arvata, et morfiinisüstid võisid olla seotud tema ema surmaga, kui ta noor oli. Ta ema põdes vähki ning viimastel nädalatel enne surma süstiti talle morfiini valude vähendamiseks. 1.2 Organiseeritud tapja
(vajadusel kauem) enne sünnitusjärgsesse palatisse viimist. Üldjuhul lubatakse juua 6 tundi peale keisrilõiget ja voodist tõusta järgmisel päeval peale keisrilõiget. Keisrilõikele järgneval päeval eemaldatakse side operatsioonihaavalt ja võib süüa pakutavaid toite. Valuvaigisteid manustatakse kolmel esimesel operatsioonijärgsel päeval (topeltkogus epiduraali, mida kasutati operatsioonil või tugevate ravimite nagu petidiini, omnopooni või diamorfiini süstimine). Vajadusel manustatakse ka antibiootikume ja emaka kokkutõmmet soodustavaid ravimeid. Õmblused eemaldatakse operatsioonihaavalt neljandal või viiendal operatsioonijärgsel päeval ja tavaliselt lubatakse siis ka koju. Kojuminek võib lükkuda hilisemaks lapse seisundi tõttu. Keisrilõike võimalikud tüsistused võivad tekkida nii lõikuse ajal kui ka hiljem. Lõikuse ajal on võimalik põie, soole, või kusejuha vigastus. Selle tüsistuse esinemissagedus on 1 2 juhtumit
annaabi.ee 
