tööolukorras 1,5-3 korda materjali hõljumiskiirusest vh suurem. (5) Risttahuka kujulise sahti ruumala tuleb leida, mis oleks vastav kiirusele ja õhukulule. Kasutades ringi pindala valemit, saab leida ristlõike pindala, millest saab standardite järgi tuletada kandilise sahti mõõdud. Toru diameeter arvutatakse valemiga : 4Võ d= =m v Kus V õ = õhukulu m 3 /s v= õhu kiirus m/s Enamasti on defineeritud kui ringjoone ümbermõõdu suhe tema diameetrisse: Suhe C/d on konstant, hoolimata ringjoone suurusest. Näiteks kui ühe ringjoone diameeter on kaks korda pikem kui teise ringjoone diameeter, siis on ka selle ringjoone ümbermõõt 2 korda suurem, säilitades nii suhte C/d väärtuse. Saadud vastuse ümardan vähema standardse suuruseni. Kui on leitud pindala, saab arvutada lõpliku õhukulu ja massikonsentratsiooni: V õ =S*V Kus S- ristlõike pindala, m 2 V-õhu liikumis kiirus m/s Massikonsentratsioon: Qp µ=
= mr2. Vastavalt inertse ja raske massi samasusele võib punktmassi vaadata ka kui paigalseisvana. Seega mõjub punktmassile gravitatsioonijõud F ja järelikult eksisteerib gravitatsiooniväli pöörleval tasandil, mille jõud suureneb eemaldudes punktist O. Raadiuse suunas aja aeglenemist ja pikkuste lühenemist ei toimu pöörleval tasandil, kuid vastupidiselt ristsuunas aga need esinevad: Seega ringjoone pikkus tuleb järgmiselt ning selle suhe diameetrisse d Ajavahemik on pöörleval tasandil: kus dt on inertsiaalsüsteemis olev aeg ning punktis O. Selles punktis on kellade käigud samad, mis on kellad inertsiaalsüsteemis. Aja kulgemine aeglustub gravitatsioonijõu poole minnes. Valemist võtame nurkkiiruse ära ja paneme selle asemele gravitatsioonipotentsiaali: = ( x,y,z ) Gravitatsioonipotentsiaal on võrdne tööga, mida tuleb teha, et viia massiühik sellest punktist lõpma-
annaabi.ee 
