Suhtlusprotsessi tuleks vaadelda eraldi nii tasandilt täiskasvanu-laps-täiskasvanu kui ka tasandilt laps-laps. Suhtlustasandil laps täiskasvanu (1,5 3 a.): e. tegevuslik- situatiivne suhtlemine, mille puhul ettepanek koostegevuseks tuleb esmalt täiskasvanult, kes on ka ise tegutseja ja kõneleja. Laps matkib tegevust. Täiskasvanu kasutab kommenteerimiseks lühikesi lauseid, laps aga omandab kuuldud sõnavorme ja lausemalle. Lapse kõne areneb ühesõnalausungitest dialoogini. Paraneb ka kõnest arusaamine. Seda hõlbustab kõnet saatev tegevus. Esialgu koosneb lapse lause kahe ühesõnalause ühendamisest. Lauset alustab laps kas oma nimega või siis hiljem asesõnaga mina. Kaheaastast last iseloomustavad järgmised omadused: kordab täiskasvanu poolt öeldud lauseid, hakkab tegema lihtsaid järeldusi, eraldab põhivärve, käänab, pöörab sõnu, kasutab tegu-, omadus- ja määrsõnu. Kolmeaastane laps on omandanud suure osa kõnehäälikutest
Korrektne kehahoiak suurendab kontsentreerumisvõimet ja reaktsioonikiirust Enne vestluse alustamist kõrvalda kõik segavad faktorid. Keskendu kliendile Alati tutvusta ennast ja teemat, millest soovid vestelda Küsi, kas helistad sobival ajal ja vestluspartner saab Sinuga vestelda Kõneta partnerit nimepidi, et muuta vestlus personaalsemaks Elav ja meloodiline hääl elavdab vestlust Tee end arusaadavaks selge diktsiooniga, ära kiirusta Dialoogini viivad aktiivne kuulamine ja suunavad küsimused Partneri vastupanuvõimet vähendab monoloog. Ütle 4-5 teemakohast lauset Piinlikkus hõlbustab mõistmist ja suurendab valmisolekut kuulamiseks Komplitseeritud küsimuste korral lepi kõne aeg eelnevalt kokku 51 Korda üle olulised faktid ja kokkulepped Kui tunnete, et vestlus on ummikusse jooksnud, siis vaidluse vältimiseks lepi kokku uue kõne aeg Tee kõne ajal märkmeid
annaabi.ee 
