Asp U, C G Val Ala Glu Gly A kümneid. Kui üks geen esineb vaid kahel erineval kujul (2 alleeli) on tegemist Glu G dialleelsusega, kui aga alleele on rohkem, siis polüalleelsusega. Dialleelsuse kor- ral tähistatakse üht alleeli suure ja teist väikese tähega (A ja a). Tabel 2. Universaalne geneetiline kood. Lisaks aminohappeid kodeerivatele Genotüüp indiviidi geneetiliste lookuste alleelne koosseis. Diploidsete
vorme -retsessiivseid ja dominantseid ning kodominantseid nimetatakse alleelideks voi alleelseteks geenideks, nahtust ennast aga alleelsuseks. Alleelsed geenid asuvad homoloogsete kromosoomide paaris samas kohas llookuses, uks alleel uhes ja teine alleel teises paariskromosoomis. Seega ei saa uhel diploidsel isendil kunagi olla ule kahe alleelse geeni, ehkki alleeliseerias voib neid olla kumneid (a1, a2 ...an). Kui uhes lookuses esineb ainult kaks alleeli, on tegemist dialleelsusega, kui aga alleele on rohkem (alleeliseeria) polualleelsusega. Isendeid, kellel on keharakkude molemas homoloogses kromosoomis teatud geenilookuses sama alleel (nait. A ja A, B ja B, d ja d jne.), nimetatakse homosugootseteks ja nende genotuup vastavate lookuste suhtes margitakse geenvalemiga AA, BB ja dd. Kui homoloogsete kromosoomide samas lookuses on erinevad alleelid, nimetatakse isendit heterosugootseks (nt Aa, Bb, Cc jne).
variante nimetatakse alleelideks. Seega on alleeli mõiste seotud tunnustega. Tunnused on aga harva monogeensed - sagedamini määravad tunnuseid geenikompleksid. Sellest tulenevalt võib defineerida geeni ka kui geneetilise informatsiooni ühikut, mis muutumatult pärandub põlvkonnast põlvkonda. Ühel isendil võib olla maksimaalselt ühe geeni kaks alleeli. Populatsioonis võib alleelide arv olla aga kümnetes. Kui populatsioonis esineb vaid kaht liiki alleele, on tegemist dialleelsusega, kui neid on rohkem, siis polüalleelsusega. Kui isendil on kummaski homoloogses kromosoomis sama geeni kaks ühesugust alleeli, on tegemist homosügootse isendiga, kui alleelid on erinevad- heterosügoodiga. Geneetiline kood Geneetilise koodi olemasolu idee tekkis USA-s 1953. a toimunud sümpoosionil, kus arutati äsja Watsoni ja Cricki desifreeritud DNA struktuuri ja funktsioonide küsimusi.
annaabi.ee 
