plastmassid (plümeerid, mida saab valada), kiud, kummid, liimid, pinnkattematerjalid, komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Alkeenid reageerivad omavahel, moodustades pikki ahelaid. Seda protsessi nim liitumispolümerisatsiooniks. Kondensatsioonireakstioon tüüpiliseks näiteks on polüestrid, mida saadakse dikarboksüülhapete ja dialkoholide kondensatsiooni tulemusena. 38. Selgitage liitumis- ja kondensatsioonipolümerisatsiooni mehhanisme. - Alkeenid reageerivad omavahel, moodustades pikki ahelaid. Seda protsessi nim liitumispolümerisatsiooniks. Reageeriv alkeen, nt eteen, on siin monomeeriks. Igast monomeerist saa polümerisatsioonil ahela korduv ühik, nt CH2-CH2-. Polümeerid võivad olla ka hargnenud ahela kasv toimub lisaks peaahela pikenemisele ka selle hargnemise teel.
Liitumispolümerisatsioon- Välja on töötatud rida polümeere, mis põhinevad CHX=CH2 tüüpi monomeeridel. X võib siin olla üksik aatom, nagu kloor polüvinüülkloriidis, või aatomite rühm, nagu metüülrühm polüpropüleenis. Tulemuseks on rida polümeere üldvalemiga -(CHXCH2)n-. Kondensatsioonipolümerisatsioon- Kondensatsioonipolümeere saadakse kondensatsioonireaktsioonide tulemusena. Tüüpiliseks näiteks on siin polüestrid, mida saadakse dikarboksüülhapete ja dialkoholide kondensatsiooni tulemusena. Näiteks tereftaalhappe ja etüleenglükooli kondensatsioonil saadakse polüetüleentereftalaat. Kondensatsioonireaktsioon saab toimuda ainult funktsionaalrühmade osalusel ja seetõttu on siin ahela hargnemised palju haruldasemad kui liitumispolümeerides. Tänu sellele saab siin ka polümeeridest paremaid kiudusid. Kuna aga iga happe ja alkoholi paar saab olla ahela initsiaatoriks, saadakse siin reeglina lühemad ahelad.
annaabi.ee 
