tegelnud akadeemik Arvo Krikmann. Ta on ,,Väikese murdesõnastiku" Interneti-versiooni põhjal uurinud statistiliselt kõigi eesti murrete sõnavarasuhteid ja teinud uurimistulemused kättesaadavaks Internetis (vt ka Krikmann, Pajusalu 2000). Võru Instituut (asut. 1995. a) on lisandunud uue eesti dialektoloogia uurimiskeskusena. Instituudi töökavades on tähtsal kohal ajaloolise Võrumaa keele- ja kohanimeuuringud, ka murdesotsioloogia. Uurimisprojekte on läbi viidud koostöös TÜ dialektoloogide ja sotsioloogidega. Kõik VI keeleuurijad on noored TÜ lõpetanud, enamik neist jätkab veel õpinguid TÜs magistri- või doktoriõppes. Kohanimede uurimisega tegelevad Mariko Faster ja Evar Saar (vt Faster, Saar 2002), uue võru kirjakeele struktuuri ja sõnavara uurivat töörühma juhib Sulev Iva (vt S. Iva 2002), sotsioloogilisi uuringuid teevad Külli Eichenbaum ja Kadri Koreinik (vt Pajusalu jt 2000b; Eichenbaum, Pajusalu 2001). VI praegu teoksil olevad suuremad projektid
leksikaalsed variaablid, süntaktilised variaablid. Põhiosa uuritud variaablitest on olnud häälikud, mida saab vahetada ilma sõna tähendust või grammatilist vormi muutmata. Püütakse grupeerida inimesi vastavalt sellele, milliseid variante ja kui palju nad kasutavad ja millistel tingimustel. Nt eristatakse rühmad, kes eelistavad -nd ja kes -nud. Kui võtta mitu erinevat variaablit, siis saame mitmeid gruppide piire, mis on analoogilised dialektoloogide isoglossidega ja mis ei lange omavahel kokku. Uurimismetoodika Kvantitatiivne sotsiolingvistika kasutab informantide valikul juhuvaliku meetodit. Valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist ja püütakse teha nii, et igal inimesele oleks potentsiaalselt sama suur võimalus sattuda informandiks. Tekstide kogumisel on oluline väide, et lingvistilised hüpoteesid ja teooriad peavad põhinema tavaliste inimeste poolt igapäevastes sotsiaalsetes kontekstides kasutatavate
annaabi.ee 
