Andrus Saareste murdeliigendus 1932 toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4. murrakud Arnold Kase murdeliigendus 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist. 1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre. Rannikumurre omakorda ei jagune ning ta põhjendab seda diakrooniliste seikade abil 2. põhjaeesti ja lõunaeesti 3. murrakud -kihelkondade kaupa Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused VAATA SLAIDILT 2.2 ÕPI PÄHE. Murre ja normikeel murdesõna ja murdevormi kaks tähendust, selles murdes esinev vorm või sõna, nud ja nd on mõlemad murdevormid, eri murretes. Murrete varieerumine ja roll allkeelte hulgas - kohamurre oli kunagi ainus keel, mida inimene valdas ning see varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Al 19
demograafilistele muutustele ainult teatud piires. Aga kuna uuritavad mõistesüsteemid ei ole suhtlemis- vaid mõtlemisvahendid, on nad diakroonia poolt mõjutatavad. Kuna mõtlemine on astmeline, võib mõtlemisviis kergesti degenereeruda mäletamisviisiks. (Mäletamine nõuab vähem vaeva kui mõtlemine, see omakorda vähem vaeva kui suhtlemine.) Järelikult on totemistlike süsteemide sünkroonilised struktuurid on diakrooniliste mõjude poolt haavatavad. Samas on nendel süsteemidel mitu erineva tundlikkusastmega mõõdet. Müüdid ja riitused on inertsed , need hoiavad muutusi kaudselt tagasi, püüdes taastada algset tasakaalu. Demograafilise arengu toime tõukab süsteemi korralageduse poole, teoreetilise iseloomuga tendents sunnib süsteemi reorganiseeruma algsele korrale võimalikult lähedasel kujul. Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" Kolmas peatükk - Transformatsioonisüsteemid.
annaabi.ee 
