hoolitsemine oli jumalale meelepärane tegevus Kristluse ja kirikute arengu tugev mõju hooldustegevusele Haigete hooldamine kodus- piisas halastusest, armastusest ja ohvrimeelsusest, teadmised ja oskused teisejärgulised Haigete eest hoolitsemist ei õpetatud Tugev sotsiaalne kihistumine, abivajajate hulk väga suur Kirikute juures hooldusasutused ööpäevase valvega Kloostrite rajamine(300-400 a m.a.j), hooldusega hakkasid tegelema diakonissid Haigete hooldus eraldus lihtsalt vaestehoolekandest Algkiriku haiglainstitutsioon Xenodokheion- omaette linn, kus hooldati haigeid, vigaseid, lapsi, eakaid Pidalitõbised oma ette hoones Diakon Efraim lõi haigla 300 haige jaoks, millest hiljem kujunes suur arstiteaduse keskus II Keskaeg a 500- 1500 Hooldustegevus ilma ratsionaalse meditsiinita Hooldus, kui meditsiinist eraldiseisev valdkond Filosoofiliseks aluseks altruism
Lastele õpetati piiblilugu, katekismust ja vaimulikke laule. Lugema ja kirjutama õppimine oli kohustuslik alates 6. eluaastast. 10- aastaselt läksid lapsed kooli. Erilist rõhku pandi vene ja saksa keele õpetamisele. Tähtis oli ka käsitöö õpetamine. Kudumist ja heegeldamist õppisid võrdselt nii tüdrukud kui poisid. Õpetuse korralduslik ülesehitus oli koolilik. Lapsevanematega hoiti kontakti, neile korraldati misjoniõhtuid ja piibli seletamise tund. Diakonissid valmistasid kristliku maailmavaatega saksameelseid tütarlapsi ette lisaks haigla- ja misjoniõdedele ka lasteaiakasvatajaks. 1863. aastal asutati "Väikelaste õpetajate kool kus diakonissidele anti teoreetilist ja praktilist õpetust lastekasvatuse alal. Õppekavas oli: väikelapse õpetamise metoodika, tervishoid, kataheetika, võimlemine, masseerimine, praktilised harjutused lasteaias, kodumajapidamine ja teised praktilised tööd. Asutus töötas kuni 1917