avalduvad näo väljendusliigutustes ehk miimikas või siis pantomiimikas ehk keha väljendusliigutustes ning samuti ka vokaalses miimikas ehk hääle intonatsioonis ja tämbris (Lunge, 1980, 43). Niisiis ei pea me oma mõtteid ja tundeid ilmtingimata väljendama suu või sule kaudu, vaid võime emotsioone panna näoilmesse ning ka väljendada oma pahameelt kehaliigutustega. Kõige ilmekam ilme ja kõige liigutavam liigutus on naeratus. Suu miimika suurest diagnostilisest tähtsusest räägivad ka Ch.Darwin, V.Behterev, L.Suharebski jt. Näiteks iroonilise naeru miimilist väljendust iseloomustab ainult ühe suupoole kõverdumine ning see väljendab pilget ja sarkasmi (Lunge, 1980, 46). Tundmuste väljendamine on küll tahtmatu iseloomuga, kuid enamjaolt reguleeritav, mida kujundatakse kasvatusega sedamööda, kuidas inimene omandab tema ringkonnas omaksvõetud käitumisnormid, omavahelisesuhtlemise viisi jne. (Lunge, 1980, 48).
... kui ohver on "paha inimene" Süüdlase konstrueerimine NB! Publik süüdistab "süüdlast" üldjuhul vaid, siis kui kahju on tekitatud tahtlikult või teadlikult. Üldjuhul on parem vältida süüdlase konstrueerimist, pigem konstrueerida ohver. Kui konstrueerida süüdlane siis võimalikult ekstreemselt nt terrorist, sarimõrvar jne. Osama Bin Laden, Josef Fritzel Lahenduste konstrueerimine Prognostilised raamid (prognostic frames) lähtuvad alusest, diagnostilisest raamidest, kultuurilisest väärtustest ja on vastuseks küsimustele, "mida tuleks teha probleemi ellimineerimiseks või leevendamiseks?" Millest lahendused sõltuvad? Kuidas on konstrueeritud diagnostilised raamid Millised on konstrueeritud kultuurilised väärtused ja tuleviku moraal Kuidas on konstrueeritud võimalikud tagajärjed 21 Saskia Püümann
annaabi.ee 
