Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel. Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel. Eesmine osa koosneb tsiliaarjätkest (pars plica), millele kinnituvad ripsvöötme kiud, tagumine osa on jätketeta (pars plana). M. ciliaris, kahekihiline pigmenteerunud ja pigmenteerumata tsiliaarepiteel, tsiliaarstrooma melanotsüütide ja veresoontega
Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 30 Hoone osad EPMÜ 6. VAHELAED Vahelaeks nimetatakse konstruktsiooni, mis on ühele korrusele laeks ja teisele põrandaks. Vahelagede ülesandeks on vastu võtta koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne, ühtlasi ka tuulekoormisi töötades horisontaalse diafragmana. Hoone püsivuse ja jäikuse tagamiseks tuleb vahelaed ankurdada hoone kandeseinte külge. Nõuded vahelagedele: - tugevus (ei purune koormuste all) - jäikus (läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piiridesse) - tulepüsivus (vastab hoone tulepüsivusklassile) - helipidavus - soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) - ökonoomsus - esteetilisus Vahelaed, millele normaalolukorras satub rohkesti vett, peavad olema varustatud hüdro-
annaabi.ee 
