Kasutatavaim on iirisdiafragma, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid sujuvalt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava. Diafragmaava muudetakse automaatselt või käsitsi sõltuvalt säriajast või võttetingimustest. Käsitsi saab diafragmat seada mitmel viisil, kuid rakendatavaim on diafragmaava muutmine objektiivi raamistusele paigutatud, diafragmamehhanismiga ühendatud ja diafragmaarvude skaalaga varustatud seaderõnga pööramise teel. Peegelkaamerates kasutatakse peamiselt hüppavat diafragmat. Lähteasendis on niisugune diafragma täielikult avatud. Päästikule vajutamise järel, kuid enne katiku rakendumist võtavad diafragma lamellid hüppeliselt etteseatud diafragmaarvule vastava asendi. Mõne diafragma seademehhanism on blokeeritud päästikuga ja nupule vajutamisel muutub diafragmaava vedru abita. Projektsiooniobjektiividel
harilikult objektiivi sisse paigutatud valgustihedat tõket. Kasutatavaim on iirisdiafragma, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid sujuv alt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava. Diafragmaava muudetakse automaatselt või käsitsi sõltuvalt säriajast või võttetingimustest. Käsitsi saab diafragmat seada mitmel viisil, kuid rakendatavaim on diafragmaava muutmine objektiivi raamistusele paigutatud, diafragmamehhanismiga ühendatud ja diafragmaarvude skaalaga varustatud seaderõnga pööramise teel. Peegelkaamerates kasutatakse peamiselt hüppavat diafragmat. Lähteasendis on niisugune diafragma täielikult avatud. Päästikule vajutamise järel, kuid enne katiku rakendumist võtavad diafragma lamellid hüppeliselt etteseatud diafragmaarvule vastava asendi. Mõne diafragma seademehhanism on blokeeritud päästikuga ja nupule vajutamisel muutub diafragmaava vedru abita