SÖÖMISHÄIRED Koostajad:Kaur Varipuu Mihkel Kukk SISSEJUHATUS Söömishäired on psüühikahäired. Tingitud liialdasest muretsemisest: figuuri pärast. kehakaalu pärast. Tekkinud viimastel aastakümnetel. Meestel on need häired haruldased. Enamasti tekib 14-18 aastaselt. ERINEVAID SÖÖMISHÄIREID Anoreksia Buliimia Ülesöömine Kompulsiivne ülesöömine Oksendamine Diabuliimia Ruminatsioon EDNOS Pika Öine söömine ANOREKSIA Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Isegi keelitamine ja preemiad ei aita nälgimist lõpetada. BULIIMIA Liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul.
Umbes pooled neist on lapsepõlves stressi all kannatanud ning sageli ajab neid sööma viha, kurbus, igavus või masendus. Avaldumine: 1) Süüakse palju kiiremini kui tavaliselt 2) Süüakse kuni ollakse ebamugavalt täissöönud 3) Süüakse suuri koguseid hoolimata sellest, et kõht ei ole tühi 4) Süüakse üksinda, kuna on häbi söödud koguste pärast 5) Tuntakse tülgastust, masendust või süütunnet pärast söömist (Binge, www.toitumine.ee) Diabuliimia võib tekkida inimestel, kellel on 1. tüüpi diabeet. Diabuliimia tekib nendel diabeetikutel, kes ei süsti endale korralikult insuliini (Diabulimia, www.wikipedia.org, 24. Veebruar 2015). Esimest tüüpi diabeeti põdejate organism ei suuda toota piisavas koguses insuliini ja sellepärast ei ole ka veresuhkru tase normaalne. Liigne insuliin võib kehakaalu kasvatada, selle tõttu ei taheta seda süstida. Diabuliimia kõrvalnähud võivad olla eluohtlikud
annaabi.ee 
