verest pärinevad rasvad. See halvendab nägemisvõimet ( näit. lugemine) või värvide eristamise võimet. (Ilanne- Parikka jt 2000: 277-278). Diabeetikud saavad retinopaatiat ennetada, käies regulaarselt arsti juures silmi kontrollimas ning loomulikult hea suhkrutasakaal (Brewer 2009: 20). ,,Kui suhkruhaigele on siiski juba tekkinud proliferatiivne retinopaatia, ei saa neid muutusi enam isegi hea diabeeditasakaaluga parandada." (Ilanne- Parikka jt 2000: 279). ,, Retinopaatiat saab ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket." ( Birkenfeldt jt 2005: 69). 4.4 Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline nefropaatia ehk neerukahjustus võib välja kujuneda juba esimeste aastate jooksul, mil diabeet on avaldunud. Kõige varasemas faasis eritub uriini tavalisest rohkem valku, mida nimetatakse albumiinivalguks. Järgmises faasis eritub uriini juba rohkem ja
suhkrutasakaal. DCCT-uuringu (The Diabetes Control and Complications Trial) kohaselt oli suhkruhaigetel, kellel ei olnud algfaasis mingeid retinopaatianähte, võimalik nende ilmumist hea ravitasakaaluga vähendada 76%. Ka nendel diabeetikutel, kellel oli juba algfaasis retinopaatia, saadi selle halvenemist samuti märgatavalt vähendada 54%. Kui suhkruhaigel on juba tekkinud proliferatiivne retinopaatia, ei saa neid muutusi isegi hea diabeeditasakaaluga parandada. Kogemuste põhjal on siiski teada, et kui võrkkesta laserraviga olukord stabiliseerub ja suhkrutasakaal on hea, peatub muutuste edasiareng ja nägemisvõime võib püsida muutumatuna aastakümneid. Seega tuleb hea suhkrutasakaalu saavutamise poole püüelda diabeedi diagnoosimisest alates. Teiste retinopaatia tekkimist põhjustavate tegurite tähtsus on diabeeditasakaalust väiksem. Kõrgenenud vererõhk suurendab siiski eriti makulopaatiat, seega on
annaabi.ee 
