kasutatakse maad elektriskeemi osana, mis võimaldab saastelektril vee-, ja kanalisatsioonitorustiku kaudu sattuda elamutesse, kuid Suurbritannias ja Hollandis kasutatakse maad voolu tagasiliikumise keskonnana. [12] Milham ei ole ainuke, kes saastelektri ja haiguste vahel seoseid otsis. Juba 2009. aastal avaldas Magda Havas Ontario Trenti ülikoolist mõtte, et saastelektri ja diabeedi vahel võib olla seos. Havas jälgis elektri suhtes tundlikku nelja diabeedihaiget ning pärast nende mõjutamist erineva tugevusega saastelektriga analüüsis nende veresuhkru taset. Elektromagnetiliselt puhtas keskkonnas vajasid esimest tüüpi diabeedikud vähem insuliini ja teist tüüpi diabeedikutel oli madalam veresuhkru tase. Saastelektriga kokkupuutel tõusis nende veresuhkru tase järsult. [12] Havasi sõnade kohaselt on olemas ka kolmandat tüüpi diabeet - selline, mida põhjustavad just keskkonnategurid, näiteks saastav energia
9 Tervislikud eluviisid aitavad ennetada diabeeti Kogu maailmas, aga ka Eestis on viimasel ajal järsult suurenenud diabeeti ehk rahvakeeli suhkruhaigusse haigestunute arv. 2010. aastaks prognoositakse diabeetikute arvu kasvu 333 miljoni inimeseni. Koos sellega kasvavad jõudsalt kulutused diabeedi ennetamiseks ja raviks. Eestis arvatakse olevat umbes 40 000 diabeedihaiget, neile lisaks on veel hulk inimesi, kes isegi ei kahtlusta, et põevad seda haigust. Diabeet on tõsine ainevahetushaigus, mille puhul inimese kõhunääre ei tooda enam vajalikus koguses insuliini, mis on vajalik, et süsivesikute tarbimise tagajärjel tekkiv veresuhkur jõuaks inimese keha rakkudesse ja annaks inimesele eluks vajaliku energiat. Insuliini ülesandeks ongi viia veresuhkur rakkudesse. Kui insuliini ei jätku,
annaabi.ee 
