loodus- ja tehiskividega. Kõvastatud epoksüvaigud on tugevad, ilmastikukindlad, keemiliselt- ja termiliselt (t°-ni 250 °C) vastupidavad, head dielektrikud. Epoksüvaike saadakse peamiselt difenoole, polüalkohole või novolakkvaike 1-kloro-2,3- epoksüpropaani ehk epikloorhüdriiniga töödeldes. Kõige rohkem toodetakse nn. diaanvaike; nende saamiseks töödeltakse 1-kloro-2,3-epoksüpropaaniga 2,2-bis (p- hüdroksüfenüül)propaani ehk diaani. Eesti NSV-s toodeti epoksüvaike aastast 1971 põlevkivi alküülresortsiinidest. Epoksüvaikudest valmistatakse epoksüplaste, liime (nt. Eestis alküülresortsiine-st EPO-liimi), lakke jt. kõvastuvaid segusid ning nendega modifitseeritakse polü- ja elastomeere. Epoksüvaikude eelis on nende head tehnoloogilised omadused: hea adhesioon täiteainetega, kõvenemise temperatuuri ja kestuse reguleerimise võimalus, suur plastsus ja keemiline
JooEeorienteerimiseksehkjoone surmamii?iramiseks on kasutusele nevadsisteemidja nurgad. Nurgad: J aslmuut, -> rumb, -+ direktsiooninuk, + rumb (tabelinu*). Asimuut on horisontaalnurk,mida m66detakseantudjoone alguspunktiliibiva meridiaani pdhjcsuunas pituipiievakuni antudjooneni. Asimuuti v6ib miiiiratamagnetilisest(Am (busool-+maastik))v6i geograalilisest(Ag) meridiaanistliihtudes. B!!ob R-+tervanurgakstaandatudasimuut,0',,.90'. M66detakseme diaani ldhimastsuunast (pdhjav6i l6una suunast)kuni antud iooneni. Direktsiooninurk Asimuut ei ole vegapika sirgeeri punktidesiihesugusevii?irtusege, seeon tingitud meridiaanidekoondumisest.Geodeesias kasutatakseorienteerimiseksdireLlsiooninwkaia see nurk m66detaksex-telje positiivsestsuunastp:iripaevakuni antudjooneni. Tiihiss, viiiktus0'...360'. o: r,-L-tg- oor^- r,.u5-.a--