harmoonilise spektri olemasolust helidel. Konsoneerivus on ilmselt väga suhteline nähtus. Ergutav on mõista, etdissoneerivuse/Konsoneerivuse mõiste muusikateoorias oleks hoopis teistsugune, kui meie muusikainstrumendid ei teeks harmoonilise spektriga helisid. Sammuti peab tähele panema, et konsoneerivus on kvaliteet, mida saab järk-järgult muuta ta vastandiks, dissoneerivuseks. Seega võib üks diaad olla konsoneeritavam kui teine. See ei tähenda, et diaade ei saaks klassifitseerida. Konsoneerivuse jadissoneerivuse järgi, nagu muusikateoorias alati on tehtud. Asjaga on siiski nende klasside vahelised piirid muutunud. Eri aegadel on suur terts olnu nii dissonantside kui ka konsonantside klassis. Mida suurem on seadme ebalineaarsus, seda suurema intensiivsusega on ka ülemtoonid. Tundub, et ebalineaarmoonutus peaks heli hoopiski meeldivamaks muutma, sest ta rikastab seda ülemhelidega
Lootekoti teised arengutüübid on näidatud tabelis (joonis). Need grupeeritakse järgmiselt: 1) monospoorsed lootekotid (Polygonum ja Oenothera tüüp) -- lootekott moodustub makrospooride tetraadi ühest rakust. 2) bispoorsed lootekotid (Allium-tüüp) -- lootekott moodustub makrospooride diaadi ühest rakust. 3) tetraspoorsed lootekotid (kõik ülejäänud tüübid) -- lootekott moodustub neljatuumalisest makrospoorist, sest tuumi eraldavaid rakukesti ei teki, seega ei moodustu ka diaade ja tetraade. Taimedel esineb sageli normaalsest munaraku arengust mitmesuguseid kõrvalekaldeid kas looduslike või kunstlike mõjutuste tagajärjel. Ka haploidsetel, hübriidsetel ja polüploidsetel taimedel on munaraku areng teistsugune. Sõltumata tekkepõhjustest viivad kõrvalekalded steriilse või vähearenenud lootekoti moodustumiseni. 7. VILI JA SEEME Munaraku viljastamisele järgneb idu ja seemne arenemine, sigimikust moodustub aga vili (fructus). Õiekatted ning
annaabi.ee 
