Sõjalise konflikti alguseks oli. Boyra lahing 22.11.1971, kus Pakistani ja India õhuväed võitlesid Bangladeshi kodusõjas. Detsembri algul loodi India ja Bangladeshi ühine 4 väejuhatus. 5. detsembril teatas I. Gandhi parlamendis Bangladeshi Vabariigi ametlikust tunnustamisest, see aga ei meeldinud Pakistanile, kellelt oli ära võetud osa maast Bangladeshi jaoks. 16. detsembril 1971 marssisid India ülekaalukad relvajõud Dhakasse, kus Pakistan kirjutas alla kapitulatsiooniaktile, mille tulemusena Bangladesh sai iseseisvaks riigiks. Kolmas sõjaline konflikt India ja Pakistani vahel lõppes 18. 12. 1971. Püsivat rahu ta ei toonud ning sellel olid tõsised tagajärjed nii Indiale, Pakistanile kui ka Bangladeshile. India pärast Indira Gandhi surma Gandhi pööras palju tähelepanu sellele, et säiliks Nehru dünastia võim. Kui Indira
vaid Pakistani armee ja Bangladeshi rahva vahel. Enne debati jätkamist peab toimuma tulevahetuse lõpetamine. I. Gandhi otsus näitas veelkord India suurriiklikke ambitsioone. Pakistani sõjaline purustamine ja tema territooriumi idaosas uue riigi loomine tegi Indiast ainukese suurriigi Lõuna-Aasias. Teiselt poolt nii see oluline samm India edasise julgeoleku tagamiseks. 16. detsembril 1971 marssisid India ülekaalukad relvajõud koos bengali partisanidega Dhakasse. Pakistani vägede ülemjuhataja kindralleitnant A. A. K. Niazi kirjutas alla kapitulatsiooniaktile. Järgmisel päeval nimetas A. M. Yahya Khan Pakistani valitsuse juhiks 13 Bengali poliitiku, Pakistani Demokraatliku Partei (loodud 1952) liidri Nurul Amini (1897- 1974), kuid see ei aidanud olukorda lahendada. Lühike detsembrisõda - kolmas sõjaline konflikt India ja Pakistani vahel - oli lõppenud (ametlikult 18. 12. 1971)
annaabi.ee 
