Ekspeditsioonil avastatud maa-aladest nimetati Koltsaki nimega saar Kara meres ja poolsaar. Aastail 19041905 osales Koltsak VeneJaapani sõjas miiniristlejal "Serditõi", langes Port Arturi kaitselahingutes jaapanlaste kätte vangi ja viibis 4 kuud vangis. Pärast vabanemist aitas ta taastada Venemaa laevastikku. Pärast sõda teenis ta Sõjamerejõudude kindralstaabis, osales jäälõhkujate "Taimõr" ja "Vaigats" tegevuses. Samuti juhendas ta Beringi väina ja Deznevi poolsaare kaardistamisekspeditsioone. Esimeses maailmasõja algul teenis Koltsak Venemaa Balti laevastikus, juhatades Riia lahe kaitset. 1916. aastal ülendati ta noorimaks viitseadmiraliks ja Musta mere laevastikuülemjuhatajaks, põhiülesandega abistada kindral Nikolai Judenitsit võitluses Osmanite impeeriumiga. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel, pärast sõjaväe juhtimisest kõrvaldamist, siirdus
Suurimaks tõusude - mõõnade kohaks on Darwini sadama piirkond 11 m ja Cambay laht Araabia meres 11,9 m. 4. Põhja Jäämeri on ookeanidest kõige väiksem ligikaudu 4% Maailmamerest, pindalaga 14,7 milj. km². Laiem koht 5,1 tuhat km, kitsam ligikaudu 2 tuhat km. Läänepoolne piir kulgeb Norra kõige põhjapoolsemast punktist Lääne-Teravmägede kõige lõunapoolsema punktini, Taani väinast Gröönimaani, edasi Põhja-Ameerikast Beringi väinani ning piki Deznevi neeme ja Walesi Printsi neeme vahelist mõttelist joont. Idas on piiriks Euroopa põhjarannik ja Aasia. Vaikse ookeaniga on Põhja-Jäämeri ühendatud läbi Beringi väina, Atlandi ookeaniga läbi Taani ja Davise väinade ning Suurbrittannia ja Islandi saare vahelise avatud ookeaniosaga. Põhja-Jäämerel on välja kujunenud tugevalt arenenud selfiala, laiusega kuni 900 km, kus sügavus kõigub 50 ja 200 m vahel.
annaabi.ee 
