Igal sõnal on juur. Liidete ees olev alussõna tüvi võib varieeruda. Muutemorfeemide (tunnuste ja lõppude) abil väljendatakse süntaktilisi suhteid. Derivatsioonisufiksiteks on nii grammatiliste kui ka leksikaalsete morfeemide tunnuseid. Derivatsioon, mis muudab alussõna sõnaliiki või tema semantilis-sõntaktilist funktsiooni, on muutederivatsioon. Juurmorfeemid kannavad sõna põhitähendust ja võivad esineda üksi ja koos teiste morfeemidega. Deverbaal on tuletis, mis on tuletatud vaid verbist. Denominaal on tuletis, mis on tuletatud vaid noomenist. Tuletised tegema, tegemine, tegija, tegu ja tehtu on deverbaalid. Tuletised korrastama, korralik, korraline, korratu, korratult ja kordnik on denominaalid. Esimese süstemaatilise ülevaate eesti sõnamoodustusest andis 19.sajandil Arnold Friedrich Johann Knüpffer. Jakob Hurt käsitles oma doktoriväitekirjas 1886 ne-tuletisi.
määruse vormis ja määruse tähendusega, nt kiri sõpradelt, portfell paberitega, vaadeõue, puhkus pärast tööd, kõik viimseni, tööstaa õpetajana, rinnuni rohi, mehekskasvamine, valjusti hüüdmine. On ka sihitise vormis ja sihitise tähendusega täiendeid, ntsoov õppida. Märkus. Vormilise ja sisulise sarnasuse tõttu määruse või sihitisega analüüsitaksegi niisugune täiend mõnikord ekslikult määruseks või sihitiseks, eriti kui tema põhjaks on teonimi või muu deverbaal, nt sellest rääkimine, tööle minek, oskus töötada. Peetagu meeles, et määrus ja sihitis laiendavad verbi, mitte nimisõna. Nimisõna laiend, ükskõik missugusel kujul ta ka ei esineks, on alati täiend. Kui määruse- või sihitisevormilisel täiendil on samatähenduslik vaste omastavakäändelise täiendi kujul, siis tuleks eelistada viimast kui eestipärasemat. Halvem Parem võti paradiisi paradiisi võti
annaabi.ee 
