Lati alumise otsa kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks. Latile on kantud ühele või mõlemale poolele sentimeeterjaotised valgele taustale musta või punast värvi ristkülikutena, mis on eraldatud iga detsimeetri järel peene kriipsuga. Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13-15 cm. Ühtlasi ei alga punase poole detsimeeterjaotiste numeratsioon nullist, vaid muust arvust, tavaliselt 45 või 48. III klassi nivelleerimisel tohib kasutada ainult ühe tükis latte, mis on varustatud ümarvesiloodiga. Nende pikkus on enamasti 3 meetrit, harvemini 2 meetrit. Kontrollimine · Lati meeter- ja detsimeeterjaotisi kontrollitakse enne välitööde algust. Selleks asetatakse latt rõhtsale
kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks. Latile on kantud ühele või mõlemale poolele sentimeeterjaotised valgele taustale musta või punast värvi ristkülikutena, mis on eraldatud iga detsimeetri järel peene kriipsuga. Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13-15 cm. Ühtlasi ei alga punase poole detsimeeterjaotiste numeratsioon nullist, vaid muust arvust, tavaliselt 45 või 48. III klassi nivelleerimisel tohib kasutada ainult ühe tükis latte, mis on varustatud ümarvesiloodiga. Nende pikkus on enamasti 3 meetrit, harvemini 2 meetrit. Kontrollimine Lati meeter- ja detsimeeterjaotisi kontrollitakse enne välitööde algust. Selleks asetatakse latt rõhtsale alusele, tõmmatakse terava pliiatsiga väikese kolmnurga abil iga detsimeeterjaotise lõpu
Vaata küsimust 53, neljas nõue. 55. Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid - valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist - pikkusega 1,5; 3 või 4 m , paksusega 2 3 cm - jäigad (täpsematel töödel) , kokkuväänatavad või kokkulükatavad Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13 ...15 mm. Ühtlasi ei alga punase poole detsimeeterjaotiste numeratsioon mitte nullist, vaid muust arvust, tavaliselt (47- st või 48 st). Et lugemid latilt võetakse alati millimeetrites, siis saame punase poole lugemi musta poole lugemi suhtes suurema 4687 või 4787 mm võrra. Seda lugemite vahet nim. lati konstandiks, mis aitab kontrollida nivelleerimise tulemusi igas seisupuntkis, sest kõrguskasvu saame arvutada kaks korda, ühe korra lattide musta poole ja teist korda lattide punase poole lugemite järgi.
Lati alumise otsa kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks. Latile on kantud ühele või mõlemale poolele sentimeeterjaotised valgele taustale musta või punast värvi ristkülikutena, mis on eraldatud iga detsimeetri järel peene kriipsuga. Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13-15 mm. Ühtlasi ei alga punase poole detsimeeterjaotiste numeratsioon nullist, vaid muust arvust, tavaliselt 47-st või 48-st. Sõltuvalt nivelleerimise täpsusklassist võivad seisupunktis arvutatud kõrguskasvud ja lattide konstandid erineda kontrollimisel saadud väärtustest ±3...5 mm võrra. See võib olla põhjustatud juhuslikest nivelleerimisvigadest. Kui samale punktile asetatud lati punase ja musta poole lugemite vahe erineb varem määratud väärtusest rohkem kui lubatud, võetakse lugemid uuesti.
annaabi.ee 
