............11 3.2. Puuvilja- ja marjasaak Eestis aastatel 1990-2008.................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................14 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal Selleks, et mõõta riigi elanike sissetulekute ebavõrdsust, jagatakse nad perede ehk leibkondade tulude suuruse alusel gruppidesse. Eestis kasutatava detsiiljaotuse korral kuulub igasse tulugruppi kümnendik kõigist peredest, esimeses kõige vaesemad ja kümnendas kõige rikkamad. Saadud jaotuse alusel on võimalik koostada majandusteadlase Max O. Lorenzi järgi nime saanud graafiline kõver. Selle abil on võimalik iseloomustada erinevate riikide elanikkonna sissetulekute ebavõrdsust erinevatel aastatel (Arrak jt. 2002, lk 68). Lorenzi kõvera saamiseks kasutatakse kumulatiivset jaotust, kus iga järgneva grupi
Sissetulekute ebavõrdsus Vaesus- kui spetsiifiline sissetuleku tase, millest allapoole jääva tulu saajat peetakse vaeseks. Mõnikord kasutatakse vaesuse defineerimiseks suhtelisi näitajaid, seega see, keda peetakse vaeseks, võib sõltuda antud maa üldiselt elatustasemest antud perioodil. Ebavõrdsuse mõõtmine Elanikud jagatakse tulude suuruse alusel tulugruppidesse, kas kümnesse või enamlevinud rahvusvahelise praktika kohaselt viide tulugruppi. Detsiiljaotuse puhul kuulub igasse gruppi kümnendik peredest või elanikkonnast. Kvintiiljaotuse puhul vastavalt viiendik peredest. Lorenzi kõver Diagramm koostatakse järgmiselt, vaatlusalused sissetulekud jagatakse kõige suuremast kuni kõige väiksemini ja jagatakse võrdsetesse proportsionaalsetesse gruppidesse- Näitkes 20%kõige väiksemad, 20%suuruselt järgmine jne. Perekondade jaotus Kogusissetuleku osa % Jaotus B sissetuleku järgi Jaotus A
annaabi.ee 
