aga hotellide, kohvikute ja restoranide ning üldse vaba aja peale. Teistest suurema osa moodustasid ka kulutused eluasemele ning majapidamisele. 5 Kuludetsiilide keskmises osas oli protsentuaalselt vähenenud toidu, sideteenuste ja aktsiisikaupade kulutuste osakaal. Suurem osa oma sissetulekust kulus nüüd hoopiski vabale ajale ning transpordile. Viimases, X detsiilis on olukord võrreldes I detsiiliga tunduvalt muutunud. Kulutused toidule ja alkoholita jookidele on vähenenud juba 10% piirimaile, mis on ca neli korda vähem kui I detsiilis. Sama jõudsalt on alanenud ka kulutused aktsiisikaupadele ning sideteenustele. Umbes samaks on jäänud kulutused eluasemele ning ka tervishoid pole palju muutunud. Kulutuste suurenemise poole pealt võib välja tuua transpordi, vaba aja,
eksisteeri. [Majanduse ABC]. Allikas: Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid, sügis 2008. Tabel 1.1; 1.2 Joonis 1. Lorenz´i kõverad leibkondade netosissetuleku põhjal 1998. ja 2007.a. Analüüsi tegemiseks on reastatud leibkonnaliikme netosissetulek kasvavas järjekorras ja on jagatud kümnesse detsiili ehk tulukusgruppi. Väiksema sissetulekuga leibkonnad on esimeses ja suurima sissetulekuga leibkonnad on viimases ehk kümnendas detsiilis. Absoluutset võrdsust elanikkonnas ei eksisteeri. Ebavõrdsuse kirjeldamiseks kasutatakse Lorenzi kõverat. Jooniselt 1 on näha, et kumulatiivne tulude jaotus absoluutse võrdsuse korral erineb tegelikust kumulatiivsest jaotusest ja siin võib järeldada, et tulud on jaotatud ühiskonnas väga ebavõrdselt. 1.2. Töötuse taseme muutumine Harju, Tartu ja Võru
annaabi.ee 
