hatud ühelt koorioni poolelt taandarenenud. Loodet katab kihnkest. Kolmanda raseduskuu lõpuks on amnion ja koorion liitunud. Teise trimestri alguseks on loode ja platsenta ühesuurused ning edasi kasvab loode suuremaks kui platsenta. Neljanda kuu alguseks on platsental kaks selgelt eristuvat osa: lootepoolse päritoluga koorion ja emapoolse päritoluga basaaldetsiidua. Hattudevaheline ruum on täidetud ema verega. Neljanda ja viienda kuu jooksul moodustuvad detsiiduast vaheseinad. 16. nädalaks on platsenta lõplikult välja kujunenud. Platsenta kinnitub tavaliselt emaka eesmisele või tagumisele seinale ja on kaetud ühelt poolt amnioniga, mis katab ka nabavääti. Platsenta emapoolne pind koosneb sagarikest ja on kaetud basaaldetsiiduaga. Küpses platsentas on hatustik väga hästi vaskulariseeritud, et tagada maksimaalne gaasi- ja ainevahetus. 2. Platsenta funktsioon ja seostuvad haigused.
Allantois e. kusekest (tagasoole sopistis), sisaldab embrüo jääkaineid Platsenta areng: Koorion moodustub trofoblasti rakkudest ja ExMe Endomeetriumi rakud detsidualiseeruvad, moodustuvad detsiidua (irdkest)regioonid: o Decidua basalis – implanteerunud embrüo ja emaseina vaheline osa o Deciuda capsularis – katab areneva embrüo/koorioni o Decidua parietalis – ülejäänud osa detsiiduast Primaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest (2näd) Sekundaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest + ExMe mesenhüüm (>2näd) Tertsiaarsed hatud – lisanduvad veresooned (3näd) Hatud on ümbritsetud süntsütiotrofoblasti rakkudega Süntsütiotrofoblasti rakkude vahele tekivad verelakuunid Varastes arenguetappides moodustuvad nii primaarsed kui sekundaarsed hatud (villi) kogu koorioni ulatuses
annaabi.ee 
