2) Punatuum – korrigeeritakse lihastoonust 3) Silmaliigutaja- ja plokinärvi tuum 4) Mustsubstants – mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust. 31. Millest koosneb ajutüvi? Ajutüvi = keskaju + piklikaju --- • Detserebreerimine - ajutüve läbilõige kõrgemal pool piklikku aju nii, et punatuum on kõrgemal lõiketasapinnast • Detserebreerimisrigiidsus – kõrgenenud sirutuslihaste toonus detserebreerimise tulemusena --- 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? 1) Staatilised refleksid – võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis • Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi) • Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja
- stiimuli mõju ruumilisest summatsioonist Ajaline ja ruumiline summatsioon osutavad reflekside ühise lõpptee olemasolule. Refleksi ühine lõpptee realiseerub lihastes, mis toimivad üksteise suhtes antagonistidena (antagonistlike lihaspaaridena). Viimaste käivitamine on võimalik retsiprookse erutuse ja pidurduse olemasolu tõttu. Ajukeskustel on reflekse pidurdav funktsioon ja pidurdusest vallandumine (reflekside tugevnemine) toimub detserebreerimise tagajärjel. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 14 4. PSÜÜHIKA BIOLOOGILISED ALUSED II. NÄRVISÜSTEEMI MAKROSTRUKTUUR NÄRVISÜSTEEMI STRUKTUUR Närvisüsteem / Kesknärvisüsteem Perifeerne närvisüsteem
annaabi.ee 
