Revolutsiooni sõdade alguses sai Napoleoni väed lüüa , aga siis pöördus Seaduslik Kogu rahva poole üleskutsega ,,Isamaa on hädaohus". Tänu sellele kogunes rahvas kokku ja nad võitsid. Prantsusmaa vastu tehti koalitsioone , kuid need ei aidanud Napoleoni väed võitsid ikkagi. Prantsusmaa peavastaseks oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa kellega liitusid teised. Kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. Aasta detsebris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. Aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Napoleoni tabas ebaõnn üksnes meresõjas. 1805. Aasta oktoobris häviats inglise-Hispaania ühendlaevastik inglise-Hispaania ühendlaevastik admiral Horatio Nelsoni juhtimisel Trafalgarimerelahingus Prantsuse laevastiku. 1815. Aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Ta oli võimul olnud sada päeva
1915. Aasta veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. 7. Mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisialaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahignu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele, sest edaspidi käitus Saksa laevastik pasiivselt, söandades vaid haruharva oma baasidest välja tungida. Lääneliitlasi painas aina tungivam vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. 1917. Aasta novembris-detsebris Cambrai all. Uudse taktikalise võttena jätsid inglased ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutatud sakslaste kaitseliinist läbi. 1917. Aasta oktoobris Caporetto all alanud pealetungi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. 1916. Aasta lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 miljoni mehe, mõnel maal tuli seetõttu kehtestada üldine töökohustus. 1917. Aasta algas nälg, millele lisandusid epideaamiad, mis nii tagalas kui ka
toimub väljakuulutamine ka kohalikul tasandil. Liivimaal on selge, et olude sunnil ei jää muud üle. 1816. a hakatakse ka Liivimaal uuesti agraarküsimust arutama. 1817. a kuulutatakse pärisorjus kehtetuks Kuramaal, Liivimaal 1819. aastal. Liivmaal konkreetsed sammud seaduse suunas olid astutud 1817. aastal (Paulucci) tegi Maapäevale sellekohase ettepaneku. Erinevalt Eestimaast, kerkib Liivimaal esile küsimus, nimelt talupoegade võlad. Detsebris 1818 kompromiss otsustatakse, et talupoegade võlad tuleb kustutada seisuga kuni 01.01.181.. (?). 26.03.1819 saab Liivimaa uus talurahvaseadus keiserliku allkirja. Tegelik väljakuulutamine 06.01.1820 üheaegselt nii Riias kui Kuressaares. Selatama pidid seda eelkõige pastorid. Kevadeks 1820 on nii Liivi- kui Saaremaal välja kuulutatud. Talupojad saavad isiklikult vabaks, kuid vabastatakse ilma maata. 1816 ja 1819
annaabi.ee 
